Tänavugi jagatakse võidutuld

Võidupüha tähistamine on tänavu teistsugune – vaiksem ja väiksem. Siiski saadetakse üle Eesti laiali võidutuli, mida sel korral kannavad Noorte Kotkaste organisatsiooni esindajad.

Liisi Kanna

Tulenevalt koroonaviiruse tõttu kehtestatud piirangutest avalike ürituste läbiviimisel, ei saa sellel aastal toimuda traditsioonilist võidupüha paraadi ja maakaitsepäeva üritusi. Võidupüha tähistamine 2020. aastal toimub tagasihoidlikumalt, aga samas ajaloolisi traditsioone järgides.

Võidupüha üritused saavad alguse 23. juuni hommikul kell 7, kui naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased heiskavad Eesti lipu igasse maakonnakeskusesse. Tallinnas süütavad seejärel noorkotkad tikkude või välgumihkli abita muinastule ning kaitseminister ja kaitseväe juhataja annavad tuletoojatele üle Võidutule medalid. Kuna sel aastal tähistab Noorte Kotkaste organisatsioon 90. sünnipäeva, on tuletoojateks sedapuhkus igast maakonnast üks noorkotkas ja noortejuht.

Kell 11 ühendatakse Kadriorus presidendi lossi ees muinas- ja mälestustuli võidutuleks ning seejärel saadab president Kersti Kaljulaid võidutuled igasse maakonda. Ka sõjaeelses Eesti Vabariigis oli võidupüha keskseks sündmuseks just presidendi poolt Kadriorust võidutule laialisaatmine.

Võidutule saabumine Virumaale

Lääne-Virumaal saabub võidutuli Rakveresse Kaitseliidu Viru maleva ette, kus toimub tule jagamine omavalitsusjuhtidele, kes omakorda viivad selle oma valla Vabadussõja ausambale, kuhu Kaitseliidu poolt on eelnevalt asetatud kimp ja küünal.

Kaitseliidu Viru maleva pealik kolonelleitnant Jaanus Ainsalu kutsus üles olulist päeva tähistama rahulikult. „Selle aasta võidupüha ei jää pidamata, kuid tehkem seda suure südamega ja väikses ringis,“ sõnas malevapealik.

Lääne-Virumaale toovad tule noorkotkas Siim Kruusmann Kadrina rühmast ning Tamsalu rühma noortejuht Riho Valdok.

Riho astus Viru maleva noorliikmeks aastal 2015 ja hetkel on ta Tapa malevkonna tegevliige. Lisaks tegevusele Kaitseliidus panustab Riho noortele ehk järelkasvule. Ta on Viru maleva Noorte Kotkaste aktiivne ja pühendunud noortejuht ning rühmapealik. Rühma juhib ta alates 2017. aastast ja rühmapealikuna kasutab ta oma kogemusi ning oskusi – tema ideedele rajatud malevapõhised suurlaagrid pakuvad noorliikmetele palju põnevust, väljakutseid ning erinevaid oskusi.

Siim Kruusmann lõpetas Kadrina keskkoolis 9. klassi. Ta on käinud abis tutvustamas Noorte Kotkaste tegevust nii koolis kui ka erinevatel sündmustel. Siim on eeskujuks teistele maleva noortele, igati õpihimuline ning sooviga oma silmaringi laiendada. Laagrites saadud tarkusi ja oskusi on ta andnud edasi noorematele kotkastele. Rühmalaagrites meeldib Siimule oma kokakunsti näidata ning ka puidutööst ei ütle ta kunagi ära. Siim on osalenud erinevatel matkadel, laagrites, võistlustel ja õppustel.

Võimalust olla tänavu tuletoojaks hindab noormees väga kõrgelt. „Mulle tähendab tule toomine väga palju, kuna sind valitakse välja kogu malevast, ning seda saab teha ainult üks kord elu,“ sõnas Siim.

Tuli teeb Tapa vallas tiiru

Kui võidutule jõudmist maakondadesse organiseerib Kaitseliit, siis selle kogukonda viimine on omavalitsuste teha. Kui valdavalt jagatakse kohalikele võidutuld ausammaste juures, siis näiteks Tapa vallas on otsustatud see inimestele n-ö koju kätte viia. Peatus tehakse kaheksas keskuses.

Tapa valla kultuurispetsialist Indrek Jurtšenko rääkis, et selleks mõtteks andis inspiratsiooni möödunudaastase laulupeo tule teekond, mille käigus samuti mitmetes paikades peatuti. Ning kuna tänavu jaanitulesid korraldada ei saa, otsustati pühasid teistmoodi tähistada.

„Tegelikult on ju alati 23. juunil fookuses võidutuli – isamaaline aspekt. Pidu saab igaüks oma koduhoovis ka pidada,“ toonitas Jurtšenko võidupüha olulisust. „Keerulisel ajal tuleb anda lootust ja olla eeskujuks. Kasvõi väikeste asjadega. Meie sõnumiks on, et oleme inimeste jaoks olemas,“ lisas ta.

„Kõigisse küladesse me ei jõua, neid on vallas 50, lisaks alevid ja kaks linna. Nii tekkis peale ühist mõttevahetust vallavanemal Riho Tellil, kultuurikeskuse direktoril Edmar Tuulel ja mul idee, et võiks valla suuremad kandikeskused läbi käia,“ jätkas kultuurispetsialist.

Tule teekonda saadab Tapa linna orkester ning paiguti teevad tervitusülesaste veel paar esinejat. Lisaks osalevad minirongkäigus mõned militaarsõidukid Taani kuningriigi kaitseväe üksusest. „Hiljuti korraldasime ühe ürituse koos Taani liitlastega ja pöördusin ka nüüd nende poole ning meie mõttega tuldi kaasa,“ rääkis ta.

„Koostöö taanlastega on ka üksteise parim tundmaõppimise viis, kus meie õpime tundma nende kultuuri, tähtpäevi ja traditsioone ning nemad meie omi. Näiteks jaanipäeva peavad sarnaselt eestlastele ka taanlased,“ lisas kultuurispetsialist.

Indrek Jurtšenko märkis, et Tapat võiks nimetada teatud mõttes militaarpealinnaks. „Militaarobjekti olemasolu meie vallas pean ma tugevuseks, tuleb näha koostöökohti,“ lausus vallaesindaja. Kultuurispetsialist nentis, et kaitsejõudude paiknemine Tapal loob paremad võimalused ka noorte kaasamiseks isamaalistesse tegevustesse, mida peaks veelgi enam kasutama. „Et õpetada uuele põlvkonnale kodukoha ajalugu ning ajalugu laiemalt. Näitlikustavad tegevused aitavad õpitut kinnistada,“ arutles Jurtšenko, viidates ühtlasi Tapa Männikumäel peetud Eesti suurimale näidislahingule.

Muinastule süütamisest, võidutule medalite üleandmisest ning võidutule saatmisest maakondadesse on võimalik osa saada ERR-i portaali kaudu. Rakveres toimuvat saab jälgida Viru maleva Facebooki lehel.

Võidutule saabumine Lääne-Virumaa Vabadussõja mälestussammastele, kust elanikud saavad minna jaanilõkkele tuld võtma:

Haljala 15.05

Kadrina 15.05

Viru-Nigula 17.00

Rakvere 14.55

Väike-Maarja 15.15

Tapa 15.20

Viru-Jaagupi 15.10

Rägavere 15.15

Võidutule toojad Virumaal noortejuht Riho Valdok (paremal) ja noorkotkas Siim Kruusmann. Foto: Seidi Lamus-Tšistotin