Tõsieluainelised lood on parimad

Kinodesse on paralleelselt jõudnud kaks tõsielul põhinevat filmi – „Misside mäss“ ja „Põgenemine Pretoriast“.

Margit Adorf

Pretoria film räägib Lõuna-Aafrika Vabariigi vanglast põgenevatest poliitvangidest ja eelkõige võiks see köita ajaloohuvilist publikut. Et ma seda ise veel näinud ei ole, siis pikemalt filmil ei peatu, kuid arvan, et see väärib kinoskäiku küll ja võib arvata, et sihtgrupp leiab selle filmi puhul tee kinno kergesti üles.

Teisel filmil, „Misside mäss“, võib aga olla veidi raskem endale publikut leida, eelkõige seetõttu, et nii filmi plakat kui ka eestikeelne pealkiri võib tõsisemat sisu otsivad inimesed eemale peletada. Siiski, ma soovitan mitte heituda sellest, et esmapilgul tundub nagu tegemist oleks mingi kerge komöödiaga inimestele, kes armastavad nalju stiilis tort-näkku. Kui te lähete seda linalugu vaatama niisuguse ootusega, siis peate paraku pettuma.

„Misside mäss“ on oma olemuselt tugevalt feministlik film ja kui naisõiguslus on teile mingil põhjusel vastumeelne, siis parem ärge seda vaatama minge. Kui aga teid huvitab killuke feminismi ajalugu, siis on see linateos just teile.

Filmi sündmustik leiab aset 1970. aastal, mil naisõiguslus oli juba laiemalt levimas, kuid mil missivõistlused olid veel täies hoos. Toonane missivõistlus oli eriline selle poolest, et esmakordselt krooniti missiks mustanahaline naine.

Filmis mängib peaosalist Keira Knightley, päris elus on tema rolli aluseks naine nimega Sally Alexander. Sally on ajaloolane, ta aitas 1970. aastal organiseerida Oxfordis naisõiguslaste koosolekut, kust filmi sündmustik ka hargnema hakkab.

Naisõiguslastel tekkis idee protesteerida missivõistluse kui naiste objektistamise vastu. Samas nad ei soovinud kuidagi alavääristada või haiget teha neile naistele, kes missivõistlusel osalesid.

Toona ei kasutatud mobiiltelefone ja seega oli kogu protestiaktsiooni koordineerida keerulisem kui tänapäeval. Protestijad olid relvastatud mädanevate köögiviljade, jahupommide ja veepüstolitega, mida plaaniti kasutada ajakirjanike ja ürituse korraldajate vastu. Osadel protestijatel olid plakatid, mis kavatseti lahti rullida kontserdisaali rõdudel. Kõik protestijad sulandusid publiku sisse ja pidid tegutsema hakkama märguande peale.

Filmis näeb muidki sündmusi, mis eelnevad ja järgnevad põhiaktsioonile, eelkõige võiks vaatajal olla huvitav jälgida seda, kuidas ajastut on edasi antud ja analüüsida, missuguses seisus filmis kujutatuga võrreldes on olukord Eestis. Praeguse Aivar Mäe skandaali taustal saab film meie publiku seas kindlasti ühe mõõtme juurde.

Feministlikke komöödiaid ei näe kinolinal kuigi sageli, nii et kasutage võimalust ja vaadake ära. „Misside mäss“ on Suurbritannia film, seega huumor ei ole seal nii lame ja sirgjooneline kui Hollywoodi toodangus. Kindlasti on linateos nauditav nii meestele kui naistele.

Filmis peaosatäitja Keira Knightley (vasakul) ja missiks kehastuv Gugu Mbatha-Raw. Foto: pressimaterjalid

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga