Vandeadvokaat Liane Raave: Võlg ei ole siiski võõra oma

Liane portree

Kuna Raido juhtum sisaldab endas rohkem kui ühte küsimust, siis palus Kuulutaja kommentaari advokaadibüroo RAAVE vandeadvokaadilt Liane Raavelt, et saada aimu, kuidas hindavad Raido olukorda seadustega igapäevaselt kokkupuutuvad inimesed. „Konkreetselt Raido juhtumit hinnates tuleb tõdeda, et Raido on teinud enam-vähem kõik, mis seadused sellises olukorras teha võimaldavad,“ oli Raave esimene kommentaar. „Ja tuleb tõdeda ka seda, et tihtilugu takerduvad lahendused nende realiseerimiseks vajalike rahaliste vahendite puudumise taha.“

Marko Maasik

„Eestis nagu ka mujal Euroopas kehtib põhimõte „lepingut tuleb austada“, see tähendab: leping on pooltele täitmiseks kohustuslik,“ jätkas Raave. „Seadus kaitseb lepingu nõrgemat poolt ebaõiglaste lepingutingimuste eest, kuid seadus lähtub ka eeldusest, et kohustusi võetakse vastutustundlikult. Seetõttu on juba võetud kohustustest vabanemine nende ebamõistlikkuse korral pigem keeruline kui lihtne (nagu nähtub ka Raido loost) ja soovitatav on õigussuhete keerukust arvestades pidada nõu juristi või advokaadiga enne kohustuste võtmist.“

 

Raido võlgadering sai alguse kümne aasta tagusest notariaalsest laenulepingust, mis viidi 2008. aastal otse kohtutäiturile. Kas sellise lepinguga on seaduslikult lubatud otse ilma kohtuta kohtutäituri juurde minna?

1998. aastal kehtis regulatsioon, mille kohaselt oli võimalik allutada notariaalselt tõestatud kokkuleppega võlgnik kohesele sundtäitmisele mis tahes nõude osas, mis nägi ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise. 2006. aastal jõustunud ja tänaseni kehtiva regulatsiooni kohaselt on sellise kokkuleppe sõlmimine võimalik üksnes pärast nõude sissenõutavaks muutumist. Regulatsiooni muutmisega sooviti kaitsta võlgnikku, et viimane ei lubaks end näiteks laenulepingu sõlmimisel liialt kergekäeliselt allutada kohesele sundtäitmisele.

Kui selline kokkulepe on sõlmitud, on tegemist täitedokumendiga ja võlausaldaja võib pöörduda sellega otse kohtutäituri poole eelnevalt kohtu poole pöördumata. Võlgnikul on võimalik kaitsta oma huve läbi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kui võlgnik ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu hagilt riigilõivu (mis täna kehtiva regulatsiooni kohaselt on 300 – 425 eurot) tasuda, on võlgnikul võimalik taotleda menetlusabi.

Kui seaduslik on selline võlanõue? 2008. aastal külastas Raido kahte advokaadibürood, kus räägiti nüansist, et selliste lepingute puhul peab võlausaldaja esitama ametliku nõude hiljemalt kolme aasta jooksul peale laenutähtaja lõppu. Antud laenuleping oli aastaks, mis tähendab, et 1999. aastal oleks pidanud raha tagasi makstud olema ja võlausaldaja pidanuks hiljemalt 2002. aastal oma nõude esitama.

Laenulepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat, kuid kui selle nõude osas on jõustunud kohtulahend või sõlmitud notariaalselt tõestatud kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe, on aegumistähtaeg kümme aastat. Kui võlausaldaja pöördub jõustunud kohtulahendi või nimetatud kokkuleppega kohtutäituri poole, algab aegumistähtaeg uuesti ja võlgnik peab järgmised kümme aastat tema suhtes toimuvat täitemenetlust taluma, kui võlgnik ei ole seda vaidlustanud.

Toona jäi asja kohtusseandmine seisma nõudesummalt arvestatava riigilõivu pärast, mis oli Raido maksevõimet arvestades ülisuur. Kas tänaseks on olukord sellistesse raskustesse sattunud inimeste jaoks seaduslikult lihtsamaks muutunud?

Riigilõivud on vahepeal nii tõusnud kui langenud, samuti on muutunud riigilõivu arvestamise alused. Riigilõivu tuleb aga endiselt tasuda. Näiteks kuni 200 000 euro suuruse nõude korral 1800 eurot. Kui võlgnik ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu riigilõivu tasuda, on võlgnikul võimalik taotleda riigilt menetlusabi.

Menetlusabi tundub olevat kõige käepärasem vahend Raido jaoks?

Menetlusabi on riigi abi, mida antakse, kui korraga on täidetud järgmised tingimused: (1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid (sh riigilõiv) tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja (2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi ei anta, kui taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel. Menetlusabi ei ole aga tasuta abi (kuigi ka täielik ja lõplik vabastamine menetluskulude tasumisest on mõjuval põhjusel võimalik), sest kui hageja sai menetlusabi, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja ja kui kostja sai menetlusabi, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetlusabi saamiseks tuleb esitada kohtule taotlus koos teatisega majandusliku seisundi kohta, näidisvormid on avalikus internetivõrgus saadavad.

Kas füüsilise isiku pankrot oleks lahenduseks võlgasid kontrolli alla saada, andes inimesele võimaluse vähemalt kuidagi edasi minna?

Pankrot on lahendus siis, kui võlgnik taotleb lisaks pankroti väljakuulutamisele ka enda vabastamist pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastada. Vabastamise eelduseks on kõigi seadusest tulenevate kohustuste (kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohtu poolt määratud usaldusisikule tulu üleandmise kohustus jms) nõuetekohane täitmine.

Enne pankrotiavalduse esitamist on aga soovitatav kaaluda võlakaitse seaduse alusel toimuvat võlgade ümberkujundamise menetlust ja veel enne seda lepitusseaduse alusel toimuvat lepitusmenetlust või mis tahes muul viisil toimuvat lepitamist võlausaldajaga, eesmärgiga ajatada ja/või vähendada oma võlakoormust.

Inkassofirma hoiatus pöörduda sugulaste-tuttavate poole!? Kas inkassofirmal on üldse mingit õigust sellist asja teha? Kust ja millistel meetoditel hangitakse info tutvusringkonna ja sugulaste kohta?

Mulle ei ole teada, kust ja millistel meetoditel inkassoettevõtjad infot hangivad, kuid usun, et üheks allikaks on avalik internetivõrk. Isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt on maksehäireandmete edastamine kolmandale isikule lubatud üksnes juhul, kui kolmandal isikul on andmete vastu õigustatud huvi, inkassoettevõtja on tuvastanud kolmanda isiku õigustatud huvi, kontrollinud edastatavate andmete õigsust ning registreerinud andmeedastuse ning lepingu rikkumisest on möödunud rohkem kui 30 päeva ja kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud vähem kui kolm aastat. Andmekaitse Inspektsiooni juhise kohaselt on õigustatud huvi maksehäireandmete saamiseks isikul, kes väldib selle teadmise abil tehingu tegemist isikuga, kes võib jääda oma kohustuste täitmisega hätta või olla ebaaus.

Aga mis edasi, kas tunneli lõpus paistab valgus? Kas Raido probleemidele leidub ka reaalne lahendus? Kuulutaja tegeleb teemaga edasi ja saadab käesolevad tekstid paarile Riigikogu liikmele, sest tundub, et ilma seaduseandja sekkumiseta asjad ei muutu. Seaduseandja ehk Riigikogu on lubanud küll selle teemaga tegeleda, kuid SMS-laenude reklaami keelustamine ja muu sarnane on vaid kübeke tervikust ega paku lahendust juba tekkinud probleemidele. Raido ei ole ainus omasugune.

————————————–

Lugejakiri asub siin: http://www.kuulutaja.ee/kuidas-minust-sai-nelja-miljoni-volgnik/

2 kommentaari