Vihula rahvas teistega ühineda ei taha

DSC_0424

66 protsenti Vihula valla elanikest hääletas referendumil haldusreformi raames mõne teise vallaga liitumise vastu. Osalusprotsent oli 55.

Katrin Kivi, Liisi Kanna

Kuni 7. augusti südaööni said Vihula valla elanikud avaldada meelsust seoses haldusterritoriaalse reformiga. 2/3 ankeedi täitnutest ei pidanud liitumist vajalikuks, ka Vihula valla juhid olid seda meelt, et ühinemisel puuduvad ratsionaalsed argumendid.

Vihula vald on jõukas

Vihula vallavanem Annes Naan nentis, et nad on situatsioonis, kus peavad oma elanikke kaitsma. „Meie tulumaksu laekumine elaniku kohta on oluliselt kõrgem, kui ümberkaudsetel valdadel. See tähendab, et saame oma elanikele lubada rohkem hüvesid, kui teised.“

Kui enamus Eesti valdasid saab eelarve auke lappida riigipoolse toetusfondi abiga, siis Vihula vald ei kasuta riiklikku abi juba 7ndat aastat. Ka Statistikaameti edetabelitest leiab Vihula valla kõrgetelt kohtadelt. „Elujõulisuse koenfitsiendi järgi – finantsnäitajad, rahvarahulolu, investeerimissuutlikkus – olime väikevaldade hulgas Eesti mastaabis kõige tugevam vald,“ ütles Naan.

„Kui aga tõesti lähme kõik lõpuks ühte katlasse, siis tõenäoliselt on üldine supp küll pisut tummisem, kuid meie elanikele oluliselt lahjem. Loomulikult võime rääkida ka sellest, et tehakse eelarve ja leping, mis tekkivas ühisvallas tagab kõigile samad hüved, mis praegu Vihula vallas. Küsimus on aga selles, kust see raha tuleb?“

Haljala vald parim partner

Vihulale tegid liitumisettepaneku Loksa linnavolikogu, Kunda linnavolikogu ja Kadrina vallavolikogu.. „Loksa ettepanekut ei saa isegi kaaluda, sest Kuusalu oma üle 5000 elanikuga liitumisest huvitatud ei ole ning seadus ei lase liituda valdadel, kel ühist piiri pole,“ selgitas Naan.

Kõne alla võiks tulla ka nö rannikuvalla moodustamine Kunda ja Viru-Nigulaga, ent nende majanduslikud näitajad on samuti kehvemad.

Rahvaküsitluse tulemusena sai kõige enam hääli (69 protsenti vastanutest) Haljala vald, mida pidas vallavanem just logistiliselt parimaks liitumispartneriks. „Haljala paikneb Rakvere suunal, mis on niikuinii meie tõmbekeskuseks. Ainult Haljalaga ei saa aga liituda sel lihtsal põhjusel, et  ka kahe peale ei tuleks nõutud rahvaarv täis.“

Ühinemiskõnelusi hakatakse pidama kõikide ühinemisettepaneku teinud omavalitsustega. „Kui volikogu võtab otsuse vastu, siis istume läbirääkimiskõnelusteks laua taha. Me vähemalt üritame. Lihtsam oleks muidugi sundliitmine kohtus vaidlustada, nagu mõned seda ka teinud on. Vallavanem pööras tähelepanu sellele, et riigil tegelikult pole hoobasid, millega sundliitmist läbi viia. „Sundliitumine oleks põhiseadusega vastuolus. Otsuse saab vastu võtta ainult volikogu. Kui vald keeldub, siis mina isiklikult küll ette ei kujuta, kuidas riik sundida saab.“

Naani sõnul on nende kindel seisukoht läbirääkimistel, et Vihula valla elanikud ei tohi kannatada. „Meil on umbes kümme punkti, millest liitumisel loobuda ei kavatse.“

Rohkem erisusi!

Naan leidis, et riik kiirustas liialt haldusreformi seaduse ettevalmistamisel. „Reformi oleks vaja, aga selle ettevalmistamisel tulnuks rakendada rohkem jõudusid. Võib-olla oli kogu projekt alamehitatud. Tegelikult moodustati ju ka töörühmad, kes analüüsisid iga valda eraldi, millegi pärast aga heideti need tulemused kiiruga kõrvale.“

„Selge see, et riigi seisukohalt pole nii palju omavalitsusi praktiline. Ma ei pea ka õigeks, et väikeses riigis on üle 200 omavalitsuse, aga liitma oleks pidanud neid, kes seda vajavad.“

Lahendusena näinuks Naan erisuste rakendamist. „Erandeid tehti, kuid erisusi oleks pidanud olema tunduvalt rohkem, ka Vihula valla puhul.“

Vihula vallavanem Annes Naan peab Haljala valda logistiliselt parimaks liitumispartneriks. Foto: Liisi Kanna