1302: taanlased andsid Rakverele linnaõigused

Tänasel päeval on juba palju aastaid tähistatud Rakvere linnapäeva, sest täna 718 aastat tagasi, 12. juunil 1302. aastal andis Taani kuningas Erik Menved siinse linnuse juurde tekkinud asulale linnaõigused. Samas on Rakvere asutamisaja kohta peetud tuliseid vaidlusi, sest on inimesi, kes peavad linna asutamisajaks hoopis 1224. või mingit muud aastat.

Allan Espenberg

Enne linnaõiguse saamist Taani kuningalt asus praeguse Rakvere kohal muinaseestlaste linnus Tarvanpea (Tarvanpää), mida on oma kroonikas maininud ka Läti Henrik. Mõned aastakümned hiljem, 13. sajandi keskpaigas on selle asulapaiga nimetuseks Wesenbergh, mis on tegelikult Tarvanpea tõlge keskalamsaksa keelde.

Rakverest on üle käinud mitu suurt sõda

12. juunil 1302. aastal andis Taani kuningas Erik VI Menved linnuse jalamile tekkinud asulale privileegid ehk Lübecki linnaõiguse. Sellega oli uus linn Eesti territooriumil sündinud ning Rakvere sai õiguse iseseisvalt korraldada mitmesuguseid linnaelu aspekte. Juba vähem kui pool sajandit hiljem müüs Taani kuningas Valdemar IV oma Eestimaa valdused Saksa ordumeister Goswin von Herikelile, kes selle omakorda Liivi ordule panti andis.

Järgnevatel sajanditel käis Rakverest üle mitu purustavat ja kurnavat sõda, mis tekitasid linnale märkimisväärset kahju. Suuremateks sõdadeks, mis otseselt puudutasid Rakvere linna, olid Liivi sõda ja Põhjasõda. Kui Liivi sõja ajal 16. sajandil puitmajad rüüstati ja põletati, siis kivimajad lammutati ehituskivide saamiseks. Aga Põhjasõja ajal 18. sajandil läksid Rakverest läbi nii rootslased kui venelased, kusjuures viimaste ründeretk lõppes taas suurte purustamiste ja rüüstamistega. Ka Teine maailmasõda ei möödunud Rakverele jälgi jätmata, sest nõukogude pommituslennukid ründasid 1944. aastal kaitsetut linna ja purustasid palju hooneid.

2002. aastal, kui möödus 700 aastat linnaõiguse omistamisest Rakverele, anti Eestis selle tähistamiseks välja postmark, millel on tarva pea kujutisega Rakvere vana linnavapp ühe 15. sajandist pärineva Rakvere rae tunniskirja taustal, aga paremas ülanurgas seisab Rakvere tänapäevane vapp. Välja anti ka esimese päeva eriümbrik, mida kaunistas Erik Menvedi pitser.

Millal on Rakvere tegelik sünnipäev?

1924. aastal algas Eesti ajakirjanduses tõsine diskussioon Rakvere võimaliku asutamisaja üle. Kuigi enamasti tunnistati fakti, et Taani kuningas oli 1302. aastal andnud Rakverele linnaõigused, siis mitme ajaloolase meelest oli linn olemas juba varem, mistõttu võiks Rakvere asutamisajaks pidada näiteks 1224. või 1252. aastat. Taolisi artikleid avaldati peaaegu terve aasta jooksul mitmes ajalehes, nagu näiteks Postimehes, Päevalehes, Kajas ja teistes.

Näiteks Tallinna arhivaar Otto Greiffenhagen käis välja seisukoha, et rakverelased peaksid oma linna 700-aastast juubelit tähistama 1952. aastal. Ajaloolane kirjutas selle kohta 19. märtsil 1924. aastal ajalehes Kaja. „Peab rõhutama, et esimene dokumentaalne Rakvere nimetamine on 1252. aastast pärit. Uuemad Baltimaa ajaloolased peavad leppima kaudsete andmetega. C. v. Löwis of Menar ütleb oma raamatus „Bürgerlexikon für Alt-Livland“ (lehekülg 124): „Rakwere on Daani ajal ehitatud (järelikult 1238. ja 1346. a vahel) ja teda nimetatakse esimest korda 1252. aastal (linn – 1302)“,“ seisis lehes.

„L. Arbusow oma „Liivi-, Eesti- ja Kuramaa ajaloo põhijoonte“ 4. väljaandes näitab oma arvamist järgmisel, mitte selgel kujul: „Juba enne Eestimaa omandamist (1227) oli ordu Tallinna jälle ära võitnud; Rakveres ja Narvas seadis ta ennast peale selle kohe sisse.“ Ka need andmed lasevad küll oletada, et Rakvere taanlaste poolt on ehitatud, kuid lahtiseks jätavad nad siiski asutamise aasta küsimuse. Nii siis peaks Rakvere, kui ta tahab oma juubelit kindlal ajaloolisel alusel pühitseda, kinni hoidma esimesest dokumentaalsest nimetusest, mis pärit 1252. aastast. Selle järele tohiks Rakvere oma 700-aastast juubelit alles 1952. aastal pühitseda,“ jätkas Greiffenhagen.

Aga keegi A.P. saatis meediasse 1924. aasta märtsis põhjaliku artikli, milles selgitas oma nägemust Rakvere asutamisest. Ta kirjutas: „Rakvere loss on ehitatud Taani kuningas Waldemar II käsul, et virulasi sõna kuulma sundida ning maad välise vaenlase, nagu venelaste jt eest kaitsta. Selle käsu andis Waldemar oma Liivimaal viibimise ajal 1222. aastal. Vanade kroonikate järgi on lossi ehitamine varsti pärast kuninga äraminekut sündinud ning ühed kroonikud nimetavad aastat 1223 ja teised 1224. Aga 1228. aastal anti Riia linna poolt lubakiri välja, milles piiskop Alberti poolt kinnitatud Riia linnaõigust lubatakse tallinlastel ja virulastel tarvitusele võtta.“ Lõpuks tegi tundmatuks jääda sooviv ajaloohuviline ettepaneku, et Rakvere 700-aastane juubel tuleb 1924. aastal ära pidada.

Hendrik Prants pani asjad paika

Arutellu sekkus 1924. aasta juulis ka Eesti tuntud ajaloolane Hendrik Prants (1858–1932), kes lükkas oma pikas ja põhjalikus selgituses teiste meeste poolt eelnevalt välja käidud seisukohad argumenteeritult ümber. Prants tõdes, et Rakvere asutamise täpset aastat pole võimalik kindlaks määrata, kuid arvatavasti võis see juhtuda aastate 1210 ja 1250 vahel. Veel märkis ajaloolane, et hoopiski keerulisem on teada saada aega, mil Rakvere lossi kõrvale tekkis mingisugune linnataoline moodustis.

Prants tunnistas, et Rakveret mainitakse linnana esmakordselt 1268. aastal Novgorodi ajaraamatus seoses Virumaa sõjakäigu kirjeldamisega. Samas selgitas ajaloolane, et venekeelne sõda „gorod“ tähendas esialgu ka kindlust, nagu seda oli ka sõna „gard“ rootsi keeles, kust seesama sõna laenati vene keelde.

„Täitsa kindlaks võib arvata Rakvere linna tekkimist alles 13. aastasaja lõpupoole. Küll kõneldakse Rakverest asjakirjades ka 1287. aastal, aga ilma ta laadi ligemalt mainimata. Alles aastal 1302 omandas Rakvere kõik „Tallinna vabadused, õigused ja seadused“, nii täislinnaks saades,“ võttis ajaloolane Prants vaidluse kokku.

Foto: puhkaeestis.ee