1961: ahv Enos läkitati kosmosesse USA astronautidele teed rajama

Täna 63 aastat tagasi, 29. novembril 1961. aastal saadeti Ameerika Ühendriikidest kosmosesse Enos, kellest sai ainus šimpans ning pärast Juri Gagarinit ja German Titovi kolmas primaat, kes jõudis Maa orbiidile. Lisaks oli tal veel küllaga õnne, sest ta naasis Maale terve ja elusana.

Allan Espenberg

1960. aastatel oli kosmos oluline valdkond. Ükski ülesanne polnud auväärsem kui tähtede uurimine, planeedi ümber tiirlemine või tundmatute kosmoseohtudega võitlemine. Kuid see oli šimpans, mitte inimene, kes esimest korda Ameerika laevaga orbiidile läks ja tagasi tuli.

29. novembril 1961 siirdus kosmoselaevaga Mercury-Atlas 5 orbiidile šimpans Enos, kellest sai pärast oma hõimukaaslase Hami lendu 1961. aasta jaanuaris teine kosmosesse jõudnud šimpans ja esimene, kes tegi tiiru ümber Maa. Enos sai põhjaliku koolituse Project Mercurys, mis oli USA piloteeritavate kosmoselendude programm. Selle programmi peamine eesmärk oli viia esimene ameeriklane orbiidile ja tuua ta ohutult Maale tagasi. Nii NSV Liit kui USA olid selleks ajaks saatnud kosmosesse kaks meest: Juri Gagarin ja German Titov ning Alan Shepard ja Virgil Grissom, kusjuures ameeriklased sooritasid suborbitaalse lennu.

Inimesega ei tahetud riskida

Pärast pikki arutelusid teatas NASA, et projekti juhid nõudsid šimpansite saatmist orbiidile kui kogu Mercury programmi vajalikku eelkatset, enne kui riskida inimastronaudiga.

Šimpansid valiti seetõttu, et nad on inimesele kõige lähedasemad olendid ning nende kosmoses vaatlemisega taheti täpsemalt teada saada selle keskkonna mõju inimese füsioloogiale. Enos osteti poolteist aastat enne lendu, 1960. aasta aprillis Miamis asuvast farmist, mille omanik oli Alton Freeman, kes kasvatas ja müüs turistidele nii tavalisi kui eksootilisi loomi. Šimpansi nimi oli juudi juurtega: Enos oli Vana Testamendi tegelase nimi, kes elas piibli järgi 905aastaseks. Aga šimpans Enos nii pikka elu loomulikult ei elanud.

Enos veetis 1263 tundi erinevates treeningsimulaatorites, kus teda valmistati ette eelseisvaks missiooniks. Treeningud olid palju intensiivsemad kui tema eelkäija Hami puhul. Trennid hõlmasid koolitust tsentrifuugis, kaaluta olekus viibimist, termokambris olemist, aga ka ülesannete lahendamist intellekti arendamiseks.

Enose väljaõppes kasutati üsna jõhkraid meetodeid: kui ta tegi mõne ülesande valesti, anti talle elektrilöök. Kui Enos sai testidega hästi hakkama, siis premeeriti teda joogi ja banaanidega. Kuid lahendades ülesannet, milles Enos pidi kõrvaldama „üleliigse“ asja (näiteks kui kuvati kaks kolmnurka ja ring, siis tuli kõrvaldada ring), hakati teda trahvima ja elektrilöögiga kostitama isegi õigete vastuste korral. Põhjuseks oli katkine kang. Enos oli šokeeritud ja ärritunud, kuid jätkas kangide tõmbamist ja ülesannete täitmist, nagu talle oli õpetatud.

Enost peeti NASA koolitatud šimpansitest kõige targemaks, mistõttu ta sellele missioonile valitigi. Veterinaarteenistust juhtinud kapten Jerry Fineg kirjeldas Enost kui „päris lahedat selli, kes ei kipu avalikkust lõbustama“, erinevalt tema hõimukaaslastest, kes töötasid tsirkuses.

Kolm tundi orbiidil

Enos valiti teiste šimpansikandidaatide seast välja kolm päeva enne lendu. Mõni tund enne starti tegi 17,69 kilo kaalunud Enos läbi veel ühe tervisekontrolli ja ühendati anduritega. Ta käitus rahulikult, lubades oma keha kinnitada spetsiaalsele diivanile ning sellisel kujul transporditi ta stardipaika. Kuigi enne õhkutõusmist oli mitmeid viivitusi ja mitu tundi kulus ühe või teise probleemi tõrkeotsingule, siis Enos ei näidanud välja murelikkust, välja arvatud üks kord, kui luuk avanes ja sulgus. Vaatamata ajakaotusele püsis ilm soodne, mis võimaldas stardikuupäeva mitte edasi lükata.

President John Kennedy lõbustas Washingtonis toimunud pressikonverentsil kõiki, kui pärast pressisekretärilt teate saamist ütles: „See kosmosesse lennanud šimpans tõusis õhku kell 10.08. Ta teatab, et kõik on korras ja töötab hästi.“

Kuigi raketile kiirenduse andnud mootori tõukejõud oli peaaegu viis korda suurem kui esimese astronaudi Shepardi raketil, jäi Enos rahulikuks. Orbiidile tõus läks hästi, kuid siis tekkisid tehnilised raskused, mille põhjuseks olid eelkõige probleemid kõrguse juhtimissüsteemiga, mis tõi kaasa kütuse raiskamise. Pärast kahe tiiru sooritamist, kuigi kavandatud oli kolm, otsustati kosmoselaev orbiidilt ära tuua. Teadlased mõistsid, et mõni süsteem töötab ebastabiilselt ja probleeme hakkasid tekitama ka jahutusseadmed.

Peaaegu kolm ja pool tundi pärast starti lasti kapsel Enosega ilma lisavahejuhtumiteta langevarjuga alla ning šimpansi korjas Bermuda saartest 320 kilomeetri kauguselt umbes tund aega hiljem üles hävitaja USS Stormes. Kapslit uurinud insenerid avastasid, et Enos oli oma kostüümi puruks rebinud ja enamiku tema kehast väljaulatuvatest biomeditsiinilistest anduritest, sealhulgas naha alla sisestatutest, eemaldanud või kahjustanud. Ta rebis välja ka oma kuseteede kateetri, kui ootas kapslis pääsemist. Ta näis olevat heas konditsioonis, välja arvatud hüppeliselt tõusev vererõhk, kuid nagu ajakirjanik Tom Wolfe hiljem oletas, võis kõrge vererõhk olla tingitud sellest, et Enos surus alla oma viha inimestepoolse julma kohtlemise pärast, mis oli kestnud ligi kaks aastat.

Kuigi missiooni peeti üldiselt õnnestunuks, ei muutnud tehnilised probleemid ja asjaolu, et šimpansid pidid taluma elektrilööke, seda ajakirjanike ja avalikkuse silmis populaarseks. Ja Enose enda kuulsus oli lühiajaline, sest kõigi tähelepanu pöördus kiiresti mehitatud orbitaallendudele. Veelgi enam, vähem kui aasta hiljem, 4. novembril 1962, suri Enos düsenteeriasse. Arstid jõudsid järeldusele, et Enose surma ei põhjustanud tema intensiivne treening ega kosmoselend.

Kuid just šimpansi lend andis NASA inseneridele kindlustunde, et on saabunud aeg saata orbiidile esimene USA astronaut – John Glenn, kes startis 20. veebruaril 1962. aastal Mercury-Atlas 6 pardal. Glenn, kellest sai suur kuulsus, rääkis oma esinemises Kongressis, et oli üllatunud, kui presidendi väike tütar Caroline Kennedy esitas talle kohe nende esimesel kohtumisel küsimuse: „Kus on ahv?“

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga