Alar Tamming – mees nagu orkester

Alar Tamming

Suurärimees Alar Tamming on ühtaegu ka psühholoogia teadusmagister ning Eesti Transpersonaalse Assotsiatsiooni asepresident. Temalt palutakse tihti majanduskommentaari, kuid samas on mees süvitsi uurinud inimese psühholoogiat, muutunud teadvuse seisundeid ja psühhedeelikume.

Kaire Kenk

Muutunud teadvuse seisunditest, müstilistest kogemustest ja teadusest rääkis ta majandusteemade kõrval ka oma uue raamatu „Jalutuskäik iseendasse“ tutvustusel Viimsi Raamatukogus. Järgnevalt saate lugeda, kuidas sõnastas Alar Tamming oma mõtted mõningatel teemadel.

Maailma lõpust

Mina näen maailma hetkel väga pessimistlikes värvides. Loomulikult loodan, et jääme kestma – inimkond on ka varem olnud murdepunktides ja sellega toime tulnud. Aga millal pauk tuleb ja kuidas sellesse suhtuda? Stephen Hawking on öelnud, et tõenäosus, et inimkond elab üle 21. sajandi, on 50 : 50. Tõsi on ka see, et 21. sajandi suurim katastroof on veel olemata. Kaksiktornide kokku kukkumine ei ole võrreldav tuumapommi plahvatusega suurlinnas ja see on 21. sajandil veel läbimata sündmus. Ja vaadates praeguseid arenguid, siis selle vältimine on pehmelt väljendudes keeruline.

Ma suhtun eelolevatesse ühiskondlikesse katastroofidesse nagu omaenese surma. See on paratamatu. Inimene on üks liik looduses ja nii nagu kõik liigid looduses võib ta ühel hetkel lihtsalt välja surra. Elu, millest üks väike osa on inimkond, jääb aga alles.

Mida ise selle juures teha saab? Oma ümbruskonda saab tuua armastust, positiivsust ja rõõmu, muuta seda valgemaks. Olen kirjutanud raamatu „Jalutuskäik iseendasse“, mulle olulistel teemadel. Kui see puudutab ka teisi inimesi, siis olen oma missiooni täitnud. Ega me maailma suuri hoovusi oma tahtega muuta saa, kuid saame enda ligiduses heaolu tõsta.

Lähitulevikust

Kliimakatastroof on tulemas, finantskatastroofist pole mõtet rääkidagi, see on selge isegi rahamaailmast eemal olevatele inimestele, finantskriisile järgneb majanduskriis. Finantskriisi juures võib lihtsalt mainida, et vaadates finantskriiside ja -mullide ajalugu, siis sellises ulatuses võlgu pole kogu 2600 aastase ajaloo jooksul kunagi varem olnud. Vastavalt on ka selle mulli lõhkemine inimkonnale seni läbielamata sündmus ehk ületab oma ulatuselt kõik senised.

Enamasti on ajaloos selline olukord lahendatud hüperinflatsiooni abil ehk raha on muutunud väärtusetuks. Kui inimesed kaotavad oma vara, siis järgneb kogu sotsiaalse süsteemi kokku kukkumine, samaaegselt poliitilise süsteemi varisemisega. Mis edasi saab, ei ole võimalik ennustada, kuid lohutada tasub end mõttega, et varasematel keerulistel aegadel on inimkond ikkagi püsima jäänud. Erinevus on seekord tehnoloogia ulatuses. Esimest korda on tsivilisatsiooni käes tehnoloogia, mis on võimeline kogu inimkonna hävitama.

Tsivilisatsiooni lõpu märkidest

Oswald Spengled oma raamatus „Õhtumaa allakäik“ on välja toonud tsivilisatsiooni lõpu märgid. Need on kõigil seni kadunud tsivilisatsioonidel ühised.

Tekivad hästi selge põhiplaaniga geomeetrilised linnad, kus kunst ja loovus on kadunud. Teiseks kaasneb tsivilisatsiooni lõpuetapiga maaelu hääbumine, linn vajab pidevalt ressursse ja kurnab maa lõpuks täielikult välja ning siis sureb ka ise. Kolmandaks suureneb suitsiidide arv, sest inimesed elavad keskkonnas, mis on tehislik ja viib inimese iseenda olemusest kaugenemiseni ning tulemuseks on psüühilised pinged, mida ei suudeta muud moodi lahendada kui suitsiidiga.

Tsivilisatsiooni lõpuga kaasneb ka seksuaalse mitmekesisuse kasv. Võrreldes tänapäeva Vana-Rooma riigi lõpuga, on näha selgeid analoogiaid. Eesti keeles on ilmunud umbes kuus-seitse raamatut, kus sarnaseid tuleviku väljavaateid käsitletakse.

Näiteks Timo Vihavaineni „Äratuskell Õhtumaadele“ ja Rene Guenoni „Nüüdismaailma kriis“. Me elame väga huvitaval üleminekuajal, ehkki hiinlased ütlevad, et halvim, mida oma kaaslasele öelda on: „Et sa elaksid huvitaval, muutuste ajal.“ Kuid lohutagem end sellega, et kõrgem tasand, parem maailmakord tekib alati läbi kaose.

Rahast

Rahal on mitmed olulised omadused – see peab olema äratuntav, vastupidav, väiksemateks osadeks jagatav, raha eesmärk on olla ka väärtuse säilitaja ja mõõdik teiste kaupade suhtes. Üks oluline põhimõte on, et raha ei tohi tekkida lõputult, ehk sellest peab olema nappus ja nimetatud testist kukub tänapäevane raha läbi.

Raha hulka ei tohi määrata inimene oma seadustega, vaid see peab korrigeeruma isereguleeruva süsteemi abil. Võrreldes 1970ndatega on raha hulk maailmas paraku aga kümnekordistunud, on täiesti möödapääsmatu, et meil tuleb hüperinflatsioon – kogu raha muutub väärtusetuks. Millal, sellele on keeruline vastata. Iga süsteem püüab püsida nii kaua, kui on võimalik, ka siin on veel mõned trikid, mida kekspangad saavad teha enne, kui kogu maailma rahaga üle ujutavad.

Suurema lolli teooriast

Aktsiaturgusid ja börsi iseloomustab kõige paremini suurima lolli teooria. Mul on siin teeklaas. Kas te oleksite nõus selle minult 100 euroga ära ostma? Aga kui sa tead, et su naaber on selle valmis 110 euroga ära ostma selleks, et see klaas hiljem omakorda teisele naabrile 130 euro eest edasi müüa, siis sa võib-olla ostadki selle klaasi minult 100ga.

Ja inimesed järjest ostavad, lootes selle endast suuremale lollile maha müüa, mõeldes, et ega tema ikka see kõige suurem loll ei ole. Mängu lõpus ja eesriide langedes aga jäävadki elektriimpulsid elektriimpulssideks ega muutu enam kunagi majadeks ega autodeks. Nii on see maailmas olnud enne ja on ka edaspidi.

Transpersonaalsest psühholoogiast

Transpersonaalne psühholoogia uurib muutunud teadvuseseisundeid. Transpersonaalne tähendab isiksuseülene – inimene on ühenduses millegagi, mis on temast kõrgem.

Transpersonaalne psühholoogia püüdleb inimese terviklikkuse suunas, mille aluseks on tugev siin-ja-praegu-kogemus. Oma tavaseisundis oleme me kergelt fragmenteeritud – mõtted kisuvad ühes suunas ja tunded teises suunas. Muutunud teadvuse seisundis aga kogeme end tervikuna.

Muutunud teadvuseseisundit kutsuvad esile erinevad tehnikad: jooga, meditatsioon, rütmilised ärritajad, nagu näiteks tants, palve, loits ja laul, spetsiaalsed hingamistehnikad, hõljumispaak, hüpnoos, aga ka mitmesugused keemilised ained.

Muutuma peab mingi keskkonnategur: meeleorganitelt on vaja infot ära võtta või seda suurendada. Alkohol viib teadvuse ühe tasandi võrra allapoole, kohv suurendab tavateadvust siin ja praegu, kuid psühhedeelsed ained viivad inimese tavateadvusest kõrgemale.

Binaureal beat’ist

Binaureal beat on tehnika, kus spetsiaalset CDd või mobiiliäppi kuulates muudetakse ajulainete mustreid ning tänu sellele on võimalik end viia soovitud seisundisse – loovasse, aktiivsesse või lõdvestunud seisundisse. Põhiliselt kasutan lõdvestunud seisundisse viimiseks.

Binauraalsed rütmid – need on kaks sageduse ja kiiruse poolest erinevat tooni, mis suunatakse eraldi kõrvadesse. Selle tõttu tajutakse rütme nii, nagu tekiks peas neist üks rütm. Binauraalsed rütmid aitavad paremini ja kvaliteetsemalt omandada uut informatsiooni, mistõttu on nende baasil välja töötatud näiteks efektiivse õpetamise programmid, mälu parandamise metoodikad ning kompositsioonid meditatsiooni jaoks.

Teadusest

Maailma avastamisega on nii, et infot on nii palju, et põhiküsimustele – kust sai universum alguse, kust pärineb jõud, mis kõik planeedid käima lükkas, kust sai alguse elu planeedil Maa ja kust sai alguse teadvus – on senini raske vastust leida. Need küsimused on ju teadusel tänini vastamata. Ja kui inimene usub, et universum tekkis mitte millestki ühel hetkel suure pauguga, siis võib öelda, et inimene on võimeline uskuma absoluutselt kõike. Kui absurdne see väide on!

Minu jaoks on teadus uskumuste kogum, kus kõik teooriad peavad omavahel kooskõlas olema. See on nagu kollektiivne mõtlemine – nagu inimese psüühika. Nii kui mõni mõte teistega ei seostu, tekib kognitiivne dissonants – sa pead mingit uskumuste süsteemi muutma. Aga inimene ei taha oma uskumuste süsteemi muuta, ta tahab kinni hoida kõigest, mis on talle teada, tuttav ja harjumuspärane.

Sama kehtib ka teaduse puhul. Uued ideed ei saavuta võitu mitte sellepärast, et need on õiged, vaid nagu klassikud on öelnud – uued ideed saavutavad võidu siis, kui vanade kandjad surevad ära.

 

Alar Tamming.

Foto: erakogu