Avatar võtab võhmale
„Avatar: Vee olemus“ on sellelaadne film, mille peaks kindlasti just kinos ära vaatama, aga seejuures tuleb hoiatada nõrga tervisega inimesi.
Margit Adorf
Kuigi seda linateost on kõige parem ja õigem vaadata just kinos ning suurelt ekraanilt, siis nõrga südamega ja kergesti erutuvad inimesed võiksid filmi nautida pigem koduselt teleriekraanilt, mis on väiksem ja kus vast tavaversioonis vaadatuna ei sukeldu nii sügavale võõra planeedi maailmasse, et see suurest erutusest südame seiskaks (möödunud nädalal sai Indias üks mees filmiseansil südamerabanduse).
Kui te ei soovi teha langevarjuhüppeid ja pigem ei lähe lõbustuspargis sõitma Ameerika mägedele, siis ehk ei ole Avatari vaatamine kinos teie jaoks õige valik. Aga kui tervis korras ja soovite turvalisemat seiklust kui langevarjuhüpe, siis on Avatar aasta lõpus kindlasti sellelaadne meelelahutus, mis paneb korraks kogu siinse maailma probleemid unustama ja saate end tunda kui tõelisel tähtedevahelisel reisil teisele planeedile.
Näiteks Rakvere kinos saate filmi vaadata tavalises 3D versioonis, kuid kõige võimsama efekti annab praegune 13 aastat meisterdatud filmimaailma tehnikaime Active 3D+ formaadis. Õnneks on Eestis olemas üks kino, kus sellise tehnikaga saal on olemas – Tallinnas, T1 Cinamon, saal nr 6. Nii et kui soovite seda kõige õigemat elamust, nagu režissöör James Cameron on plaaninud, siis võtke jõulude paiku ette retk pealinna.
Sealgi on seansse erinevates saalides, jälgige, et oleks kindlasti just HFR 3D+. IMAX saal on samuti hea valik, kui juures toodud märge HFR (High Frame Rate), mis tähendab suurt kaadrisagedust. Tavalisel filmil on see 24 kaadrit sekundis, konkreetselt Avatari teine osa on filmitud sagedusega 48 kaadrit sekundis. Meie kinodes on jooksnud üks veel suurema kaadrisagedusega film, selleks oli Will Smithi kehvapoolse sisuga „Gemini Man“ (2019), kus film võeti üles sagedusega 120 kaadrit sekundis ja no sellel oli pilt ikka väga terav, lausa harjumatu.
Avatar on veidi pehmem, kuid siiski realistlik. Ärgem siiski unustagem, et Cameron alustas oma filmimist kümmekond aastat tagasi. Inimese keeles öelduna: kui vaatate filmi HDR 3D+ formaadis, siis on sellel niisugune pilt nagu te oleksitegi otse sündmuste keskel. Kellele 3D üldse ei istu, siis leidub ka 2D seansse, ehk selliseid, kus prille ette panema ei pea. Selleks tuleb jällegi mõnda suuremasse linna sõita, nii imelik kui see ka pole.
Aga nüüd veidike ka filmi sisust. Kaugel siniste asukate planeedil Pandora on möödunud eelmistest sündmustest 20 aastat. Toonased peategelased on vanemaks saanud, vahepeal pere loonud, lapsed saanud. Peategelased Jake Sully (Sam Worthington) ja Neytiri (Zoe Saldaña) elavadki nüüd rahulikku pereelu, kuni ühel hirmsal päeval saabuvad planeedile tagasi pahad sõjardid planeedilt Maa.
Kõige rohkem on suure eriefektide ja visuaalse meistriteose ülistamise kõrval kriitikat saanudki sisulugu ise, millele heidetakse ette, et see on liiga etteaimatav, liiga perekeskne, liiga lihtsa dialoogiga ja tegelased on liiga mustvalged. Aga see selleks, üleüldises plaanis on kriitikud üle maailma liitunud ühisesse ovatsioonikoori ja no ei saa minagi siin midagi vastu vaielda – see film pakub vaatamise elamust, eelkõige just rännaku mõttes visuaalselt põnevasse maailma.
Film on väga tehniline meedium ja Avatari puhul on tehnika viimase sõna tagaajamine eesmärk omaette, see eesmärk on kindlasti ka saavutatud. Avatari esimene osa ilmus 2009. aastal, teine osa kuulutati välja 2010. aastal. Nüüd kolmandat osa lubatakse juba detsembris 2024. No saab seda imet näha, sest praegu kinodesse jõudnud teine osa oli algselt plaanitud ilmuma 2014. aastal, kuid seda hakati filmima alles 2017. aastal. Filmimise protsess kestis kokku kolm aastat. Linateose eelarveks oli esialgu 250 miljonit dollarit, kuid väljaanne Hollywood Reporter hindas selle aasta novembris filmi eelarveks 350–400 miljonit dollarit, miska tegemist on maailma kõigi aegade ühe kalleima filmiga. Selle raha on film avanädalavahetusega juba tagasi teeninud, ülemaailmselt tõi film avanädalavahetusel kinodest piletitulu 497.2 miljonit dollarit. Esikohale tulususe poolest linateos siiski ei ole veel maandunud, Avengersi lõppmängu filmile, Star Warsile või ka näiteks Harry Potteri teisele osale jäi see kindlalt alla. Kas see on mainitutest parem või kehvem film, seda peate ise otsustama.
Neile, kes ulmefilmidele eelistavad pigem midagi realistlikumat, julgen soovitada sel nädalal kinodesse jõudvat eluloofilmi Whitney Houstonist. Meeleolukat pühadeaega!
Foto: pressimaterjalid
