Ebavere biometaanjaamas hakatakse tootma rohegaasi
Eelmisel nädalal sai nurgakivi Ebavere biometaanjaam. Bioforce Production OÜ alustas selle ehitusega tänavu mais, avada on plaanis järgmise aasta juunis. Uues jaamas toodetud biometaan tarnitakse Tallinna gaasibusside tanklatesse.
Bioforce Production OÜ kuulub samasse gruppi ettevõttega Bioforce Infra OÜ, mis on ühtlasi Tallinna gaasibusside tanklate omanik ja operaator ning AS-i Tallinna Linnatransport pikaaegne partner.
„Peame väga oluliseks kasvatada Eestis toodetud keskkonnasõbraliku gaasi mahtu. Lisaks süsiniku jalajälje vähendamisele on meil tungiv vajadus vähendada oma sõltuvust fossiilsetest energiaallikatest ning oleme käesoleva kriisi valguses kiirendanud oma uute arenduste rajamisi. Tegemist on meie teise biometaanijaamaga,“ rääkis Bioforce Production OÜ juhatuse esimees Henry Uljas.
Uus jaam on võimeline aastas käitlema kuni 130 tuhat tonni erinevaid biolagunevaid materjale ning seeläbi tootma umbes 35 GWh biometaani. Rohegaasi hakatakse Ebaverest tarnima CNG konteineritega Tallinna. Uljase sõnul tarbitakse Eestis sel aastal hinnanguliselt 3500 GWh maagaasi, millest transpordisektoris kasutatakse umbes 10%.
Nurgakivi asetamisel osalenud majandus-ja taristuminister Riina Sikkut tõi oma tervistuskõnes välja transpordi roheliseks muutmise olulisuse biometaani abil. „Suurepärased lahendused on kasulikud mõlemale poolele ja ühistranspordi viimine kohalikule biometaanile on täpselt selline lahendus. Biometaan kui kohalik ja keskkonnasõbralik kütus vähendab meil tossavate busside arvu ning rohelisel kütusel bussid soodustavad investeeringuid biometaani tootmisesse. Riigi seisukohast paraneb nii energiajulgeolek kui ka väheneb kasvuhoonegaaside heide,“ rääkis Sikkut.
Väike-Maarja vallavanema Indrek Kesküla sõnul saab Ebavere uus jaam toimida koostöös kohalike loomakasvatuse ettevõtetega ja see tähendab ka võitu keskkonnale. „Väike-Maarja on tuntud põllumajanduslik piirkond ning loomakasvatuses tekib siin piisavalt jäätmeid, mida rajatavas tehases saab väärindada. Tootmisprotsessis tekib lisaks biometaanile ka kääritusjääk ehk digestaat, mis on väetis põldudele. Kuigi meie mulla boniteet on väga hea, keskmiselt 50, asume nitraaditundlikul alal ja peame põhjavett siin eriti hoolikalt kaitsma. Digestaadi kasutus võimaldab põllumaadele väetist laotada optimaalsemalt, lisaks väheneb põllumajandustegevusega kaasnev lõhnatundide arv,“ rääkis Kesküla.
Vao Agro ning Diner Oü juhatuse liikme Kalle Marguse sõnul olid nad Bioforce Productioni biometaanijaama loomise projektiga kohe valmis liituma. „Kõik tootmistsüklis tekkivad kõrvalsaadused tuleb maksimaalselt väärindada ja Bioforce´il on teadmised kuidas seda teha. Lisaks toidujulgeoleku parandamisele, saame nüüd anda oma väikese panuse ka energiajulgeolekusse. Keskkonna seisukohalt on süsiniku jalajälg tänases maailmas väga aktuaalne teema ning selle vähendamisel on loomakasvatusettevõtetes võtmerolliks loomade väljaheidete käitlemine. Lisaks maksimaalsele keskkonnasäästule loodame vähendada ka lõhnahäiringut kohalikel elanikel, sest gaasi tootmisel saadud digestaadi kasutamine väetamisel on väiksema häiringuga kui laudast tulev sõnnik,“ rääkis Margus.
Biometaan on metaanirikas gaasiline kütus, mida toodetakse erinevatest biolagunevatest jääkidest, ja see on kasutatav kõikjal, kus tarvitatakse maagaasi.
Kuulutaja
