Laatedel kauplejad peavad tagama tarbijatele toidu ohutuse

Pilt on illustreeriv. Foto: freebik.com

Laatade hooaeg on käes. Üks olulisemaid müügiartikleid on toit. Kauplejatele kehtestatud reeglitest rääkis 24. mail. Vikerraadio saates „Huvitaja“ Hanna Turetski põllumajandus- ja toiduametist (PTA).

Turetski sõnul kontrollisid inspektorid möödunud aastal toiduohutust laatadel umbes 700 korda ja tänavu plaanitakse seda veelgi suurendada. Kui esineb kõrvalekaldeid, peavad järelevalve inspektorid puudused üles leidma ja vastavalt ka reageerima.

Saatekülaline sedastas, et kolm suuremat kaubagruppi, kus asjad võivad käest ära minna, on laatadel müüdavad liha-, kala- ja piimatooted. Need ei talu kuuma ja päikest ning kõiksugused mikroobid hakkavad n-ö oma elu elama ja päeva lõpuks võivad need muuta toidu inimestele ohtlikuks. Mida vähem on toiduaineid töödeldud, seda suurem on risk.

Turetski arvates peaksid laadakülastajad kõigepealt jälgima seda, kas kauplejatel on olemas külmakastid, -vitriinid ja külmkapid. „Et need tooted, mida me ka kodus külmkappides hoiame, oleksid tõepoolest külmas hoitud. Teisest küljest võiksid inimesed ka ise laatadel käies ettevaatusabinõud tarvitusele võtta, et kaubad ei jääks näiteks kuuma autosse. Kaasa võiks võtta külmaelemente ja külmakaste, et omalt poolt toidu riknemise riski maandada,“ soovitas Turetski. Ta jätkas, et päike ei püsi päeva jooksul ühe koha peal, mis tähendab seda, et kui alguses on kaup, kaubalett ja külmavitriin varjus, siis ühel hetkel võib see olla lauspäikese käes. Kui temperatuur on üle 20 kraadi, tuleb arvestada ka sellega, kas ja kui palju kaupa letil väljas on – kas näiteks üks-kaks latti suitsuvorsti või kilode viisi vorste ja sinke.

„Kõike seda tuleb meil tarbijatena ja laadahuntidena tähele panna ning jälgida,“ ütles Hanna Turetski. Ja juhtis tähelepanu sellele, et ka laada korraldajatel ja kohalikel omavalitsustel, kelle haldusterritooriumil laat toimub, on oma roll ning vastutus. Enne, kui omavalitsus annab ettevõtjale loa laata korraldada, peaks nõudma, et ka PTA-d tuleb sellest vähemalt kolm päeva ette teavitada, mis annab PTA-le võimaluse esmase kontrolli paberi peal ära teha.

Kui aga laada korraldajad annavad kauplejale müügikoha ja kasseerivad koha eest raha, teevad nemad esmase kontrolli, et tõepoolest kõik nõuded oleksid täidetud. Neil on kohustus ja reaalne võimalus tagada, et kui kaupleja pole asjadega kursis, ei lastagi teda müüma ja täiesti vabalt võib ta ka ära saata.

Korraldaja ei pea Turetski sõnul omama eksperdi teadmisi, aga tal võiks olla talupojamõistust, et vaadata, kuidas kaup on välja pandud ja kui kuum on ilm. Kui midagi kahtlast silma hakkab, võib alati konsulteerida järelevalveametnikuga. Korraldaja ainuke mõte peaks olema see, et toiduohutus on ääretult oluline ning et meie inimeste tervis ei satuks kuidagi löögi alla ja mitte keegi ei jääks haigeks.

Rikkumised, mis PTA-le silma jäävad, ongi enamasti seotud külmaahelatega ja toidu külmas mitte hoidmisega, mis on Turetski sõnutsi ääretult murettekitav tendents. Ka saatedokumendid ei pruugi alati korras olla. Kui teatud toodete puhul on temperatuuri taluvus natuke suurem, peavad näiteks suitsutatud toodete puhul olema kestvuskatsed laboris tehtud. Ja siis peavad need tooted olema ka vastavalt eesti keeles märgistatud ning kuupäevad „kõlblik kuni“ ja „parim enne“ korrektselt esile tõstetud.

Turetski nentis, et näiteks suitsutatud toodete puhul ei ütle enamasti tavatarbijale mitte midagi sõna PAH (polütsüklilised aromaatsed süsivesikud, mis võivad tekitada vähki). PAH-id on sellised ained, mida leitakse suitsutatud liha- ja kalatoodetest ja nendel on piirnormid. „Eelmisel aastal me võtsime erinevatelt laatadelt proove ja pooltel juhtudel olid PAH-i normid keskmiselt 10 korda normist üle, aga oli ka juhtumeid, kus oli 50 korda üle. Klassikalises mõttes võib öelda, et liha või kala nägi välja liiga tume, kuid tegelikult see nii ei ole. Laborianalüüsidest selgus, et ka heledama liha puhul olid need normid paigast ära.“

Turetski toonitas, et kes tuleb suitsuliha või suitsukala laadale müüma, peab tegema vastavad proovid. Kandma hoolt ka selle eest, et suitsuahi oleks puhastatud ja nõge vähe. Kasutada tohib lehtpuud, mitte kuuske ja mändi. Kõik need suurendavad riski. Näiteks, mida rasvasem liha, seda suurem tõenäosus võib olla PAH-ide ületamisele. Väherasvasema liha puhul eritub vähem rasva, mida tulele tilgub. „Eeldame, et kaupleja on vastutustundlik ja lasknud tootest vastavad proovid teha. Siin on PTA-l ääretult suur roll ja seetõttu me sellel aastal pöörame antud probleemile rohkem tähelepanu,“ lausus saatekülaline.

Laatadel kaubeldakse ka mitmesuguste toidulisandite, mikstuuride ja tinktuuridega. Hanna Turetski rõhutas, et kõik toidulisandid peavad olema eraldi registreeritud vastavasse andmebaasi. Eriti murettekitav on tema sõnul aga tõik, et toidulisanditele omistatakse ravivaid omadusi. Näiteks kui müüakse kuusevõrsesiirupit ja pakendile on kirjutatud, et see ravib köha, siis on see vale väide. Siirup võibolla leevendab vaevusi, aga haigust ravida saab ainult ravim. Raviomadusi tohib omistada ravimitele, mis peavad olema vastavates registrites ja niisama ükski ravim registrisse ei saa.

„Toidu valdkond on üks reguleeritumaid valdkondi sellepärast, et tagada tarbijatele toidu ohutus. PTA kodulehel on lihtsas keeles palju informatsiooni, millega tasuks enne kauplemist tutvuda. Meie eesmärk pole laadandust kuidagi ära keelata, vaid oluline on see, et need, kes laadal toimetavad, teaksid oma kohustusi ja õigusi,“ märkis Hanna Turetski.

Ülle Kask