„Meemaa“ – valusalt aus dokumentaalfilm
ETV2 näitab teisipäeval, 5. mail keskkonnakuu raames dokumentaalfilmi „Meemaa“. See on paljude auhindadega pärjatud Makedoonia dokumentaalfilm, mis järgib metsikus maanurgas, peaaegu mahajäetud külakeses elava Hatidze elu üht aastaringi. Võimalik, et paljud on seda juba näinud, sest filmi näidati eelmisel aastal ka Pimedate ööde filmifestivalil.
Kel aga nägemata, seda meelitan esmalt vaatama öeldes, et film nomineeriti eelmisel aastal kahele Oscarile – parima dokfilmi ja parima välismaise filmi kategoorias. Võitnud on see aga näiteks maineka Sundanceäi filmifestivali parima operaatoritöö, parima dokumentaalfilmi ja mõjukaima filmi tiitlid. Kõiki eri festivalide nominatsioone ja preemiaid ei jõua üles lugedagi, neid on kümneid.
Linateose autoreiks on makedoonlased, Ljubomir Stefanov ja Tamara Kotevska, mõlema jaoks on „Meemaa“ esimene täispikk film, seega on loota, et nad jätkavad samas vaimus ja me võime lähiaastatel veelgi näha head makedoonia kino.
Filmi plakat on hästi soojades toonides ja sulni meeleoluga, mis võib ekslikult jätta mulje, et ees on ootamas mahe ja lootusrikas film, kuidas tulevik on helgem ja elu läheb paremaks, kuid kahjuks see nii ei ole. Kui te arvate, et teid ootab tavaline dokumentaal, kus on intervjuud, faktid, rääkivad pead, siis õnneks see nii ei ole. Tegemist on sedalaadi linateosega, kus elu ise rullub teie ees lahti ja lõppkokkuvõttes saate sellest pigem mängufilmiliku elamuse.
Hatidze Muratova on Euroopa üks viimaseid metsmesinikke. Ta korjab oma mesilased mägisest loodusest ja kasvatab sülemeid kodu lähedal külakeses. Tema eluase on arhailine hütt, kus pole elektritki. Seal elab ta koos oma 85-aastase emaga, kes on paraku juba aasta aega haige.
Film jälgib Hatidze ja tema ema omavahelist suhtlust, ning Hatidze suurt armastust ja austust mesilaste vastu. Naine järgib alati seda reeglit, et mesilastelt üle poole meest ära võtta ei tohi. Sel suvel tabab Hatidzet aga ikaldus – tema naabrusesse kolib suurpere, kes karjatab lehmi aga kasvatab ka mesilasi. Nendel ei ole ei loomade ega mesilaste vastu sellist austust nagu Hatidzel.
Esialgu näib, et kõik laabub, kuid siis hakkab järjest kiiva kiskuma. Naabripere pea ehk isegi kuulaks Hatidze nõuandeid, kuid tema juures käib jõrm ärimees saaki nõudmas: „Anna mulle kohe rohkem mett! Kas tõesti rohkem ei ole? Nüüd pead veel 20 kilo kokku koguma!“ Husseinil on kari lapsi ülal pidada ja mees kuulabki ärika nõudmisi, kõrvad lontis.
Hatidzel ja ühel Husseini poegadest tekib omavahel mõistmine ja side, üks lootuskiir võib filmis olla see, et kunagi kui see poiss suureks kasvab, hakkab ta mesinikuks ja siis ta kuulab Hatidze nõuandeid. Sellele me võime vaid loota, kas see nii ka olema saab, on iseasi.
Lapsed on filmis nagu muiste, üleni räpased murjanid. Loomad jäävad mingisse tõppe ja surevad. Mesilased, kes on meest ilma jäetud, ründavad teisi mesilasi. Ema sureb. Hundid uluvad. Lõpuks on talv ja naabrid ammuilma külma eest minema kolinud. Hatidze on üksi oma hurtsikus, aga sealt ta ära minna ei taha, oskamata enda sõnul nimetada põhjust, miks.
See on hingekriipiv, valusalt aus ja ehe film. Väga poeetiline, nii sisu kui pildikeele poolest. Siin on hea ja kurja vastandumine, mõistmine ja mõistmatus, hoolimine ja hoolimatus. Ja siin on teile vaatamiseks toodud killuke suuresti juba hääbunud, hääbuvat elu, midagi niisugust, mis kuulub kuskile eelmistesse sajanditesse. Siin selles filmis on ürgsust. Kes vaatab, ei kahetse.
Kui te mingil põhjusel ei saa filmi vaadata teisipäeva õhtul telerist, siis järelvaatamise võimalus on näiteks ka arvuti kaudu err.ee portaalis.
ERR-i portaalis on nüüd ühtlasi avatud ka uus voogesitusplatvorm Jupiter, kus saab tasuta vaadata filme ja sarju. Esialgu on valik kitsas, kuid igal juhul ei küsita selle kasutamise eest raha. On kodumaiseid ja välismaiseid filme, sarju, vene filme. On uuemaid ja vanemaid linateoseid. Valikus on need filmid, mis on olnud ETV ja ETV2 kanalitel eetris. Sarju on mugav järjest vaadata ja mis kõige parem – isegi sisse logima ei pea. Soovitan uudistada.
Margit Adorf
Linateos jutustab metsmesinik Hatidze loo. Foto: pressimaterjalid
