Peeter Pärtel: kinnisvara toob finantsvabaduse

peeterPartel

Peeter Pärtel tõi 12 aastat tagasi Eestisse finantshariduse propageerija ja kirjaniku Robert Kiyosaki lauamängu Cashflow. Sealt saadud ideed kannustasid teda ostma üürikinnisvara ja püüdlema finantsilise vabaduse poole. Õppides ja praktiseerides süttis temas ka kirg oma teadmisi ja kogemusi teistega jagada – temast sai koolitaja.

Katrin Kivi

Milline on olnud teie tee investorina?

Kinnisvarainvestorina alustasin Tallinnas 2004. aastal 2toalise korteriga, mille müüsin maha aastal 2007 ja uue ostsin alles 2010.a. Siis oli selge, et kinnisvarahinnad enam ei lange. Omandasin koos abikaasaga paari aasta jooksul 4 kahetoalist korterit. 2015.a alguses müüsime need ning omandasime suuremad korterid, mida üürime välja tubadena. Kokku on meil 25 tuba ja laekuv üürisumma on piisav, et tasuda kulud, laenumaksed, maksed kaasinvestoritele, ning alles jääv osa katab veidi enam kui meie elamiskulud.

Esimene ahaa-moment oli see, et üürnikud reaalselt tegidki iga kuu üürimakseid ja peale laenumakseid jäi iga kuu üle 65 eurot (1000 krooni). Enne seda polnud ma sugugi kindel, et kogu see asi toimib. Eks mu kõrval oli ka inimesi, kes hoiatasid, et see ei hakka kunagi toimima – üürnikud jätavad maksmata, lõhuvad korteri ära ja mida kõike veel.

Tähtis moment oli ka 2015. aasta mais, kui mõistsin, et olemegi „oravarattast“ väljas. Alguses mõtlesin töötegemise lõpetada, aga tundsin igavust. Mulle meeldib see, mida ma teen. Seega otsustasin korrigeerida oma tegevusi. Vähendasin koolituste hulka kahele koolitusele aastas – üks kevadel ja üks sügisel. Samas olen rohkem avatud esinemistele teiste inimeste koolitustel, nagu näiteks 19. märtsil Rakvere kogemusseminaril.

Miks just kinnisvara?

Üürikinnisvara puhul on kontroll minu käes: kontroll tulude ehk üürikulude ja vara enda üle; kontroll laenukoormuse ning laenumaksete üle. See loob mulle kindluse. Kinnisvara suur eelis on laenuraha kasutamise võimalus – vaid kinnisvara tagatisel saab nii madala intressiga laenu. Lisaks ei pea investoreid pikalt veenma, et äri toimib – inimesed vajavad elukohta. Need kaks – laen ja investorite kaasamine – võimaldavad kinnisvarasse investeerida ka väga vähe enda raha mängu pannes. See sobis mulle ideaalselt, sest nii alguses (2004) kui  uuesti alustades (2010) ei olnud mul eriti enda raha. 2007. aastal korteri müügist teenitud raha kaotasin väärtpaberitehingutega.

Milliseid investeeringuid veel teete?

Teine minu lemmikvaraklass on ettevõtlus. Põhjused on osaliselt sarnased – kontroll on minu käes. Kuid ettevõtluse eeliseks on ka see, et sisuliselt saab mitte millestki midagi luua ehk alustamiseks pole taas kord kapitali eriti vaja. Piisab enam-vähem mõistlikust mõttest ja klientide kuulamisest. Lisada on vaja kõvasti enda tööd ning arukat teiste inimeste kaasamist.

Olete öelnud, et juba käesoleval aastal võib kinnisvaraturg taas langeda. Miks nii arvate?

Eesti suurimates linnades näeme üha enam, et kortereid – kuulduste kohaselt ka äripindu – valmib rohkem, kui jooksvalt ostetakse. Seega tekib “laoseis” ja on vaid aja küsimus, mil arendajad on sunnitud hindu langetama, et “ülejäägist” vabaneda. Siin saab kinnisvara suurim eelis ehk laenu kasutamine suurimaks miinuseks, sest mingil hetkel tuleb arendajatel laenud tagastada.

Suures pildis ma ei usu, et just see sündmuste ahel järgmise majanduslanguse käima lükkaks, kuigi aitab kaasa. Pigem oleme mõjutatud välistest teguritest ja minu jaoks autoriteetsed allikad on veenvalt põhjendanud, miks just see aasta on uue majanduslanguse alguseks. Aasta algas suure börsilangusega, paljud suurriigid on üha enam hädas laenude teenindamisega seoses madala naftahinnaga. Elame-näeme, kust seekord midagi käriseb ja doomino liikuma hakkab.

Tegelikult isegi ootan uut majanduslangust, et soetada kinnisvara mõistliku hinnaga. Samas naudin ka praegust majandusbuumi – üürihinnad on kõrgemad kui kunagi varem ja saan uueks languseks kapitali koguda.

Olete Robert Kiyosaki väljendit kasutades väljunud „oravrattast“ ehk teie passiivne tulu võimaldab elada tööd teed tegemata. Miks panustate veel inimeste õpetamisesse?

Minu missioon on tõsta eestlaste majanduslikku heaolu. Usun, et inimene peab tegema seda, mis tal hästi välja tuleb ja millega suudab ühiskonnale enim väärtust pakkuda. Minul on selleks tegevuseks koolitamine.

Vihkasin üldhariduskoolis õppimist. Olin pidevalt õpetajate toa kõrval tahvlil koos parimate õpilastega, kuid mina olin halvimate õpilaste nimekirjas. See negatiivne kogemus on jäänud meelde kogu eluks. Hiljem koolitustel ja seminaridel käies avastasin, et mulle meeldib õppida, kui teema mind huvitab. Seetõttu asusin omandama Kiyosaki kasutatud kiirõppe meetodeid ja inimeste kaasamise oskust. Õpetan nii, nagu mulle endale meeldib õppida, kaasates osalejaid, lastes neil omavahel teemasid arutada ja esitada hulgaliselt küsimusi.

Mis on kõige suurem probleemkoht Eesti ühiskonnas?

Eestil on vaja rohkem ettevõtjaid ja tööandjaid, mitte vaid ettevõtlikke töötajaid. Samuti on vaja suuremaid ambitsioone ettevõtjate hulgas, mis sunniks ettevõtteid ja investeeringuid kasvatama ning kaasama investoreid ning laenuraha. Tundub, et selle asemel tahavad paljud inimesed endiselt kiiresti rikkaks saada ja pikaajaliselt õiges suunas liikumine ei ole neile oluline. Palju on rahmimist, püramiid- ja võrkturundusskeemidesse raha matmist õigustusega, et nende abil saab kiiresti rikkaks. Võib-olla mõni saab, kuid kelle arvelt? Paljude elu jooksul kogutud säästud mängu pannud eestlaste arvelt!

Lahendusena näen tõelise finantskirjaoskuse laiemat õpetamist, sest ükski inimene ei ole tõeliselt vaba enne, kui ta on finantsiliselt vaba. Vaid finantsiliselt vaba inimene saab teha sõltumatuid otsuseid, isegi siis, kui need on ebapopulaarsed. Tõelise finantskirjaoskuse all pean silmas oskust teha vahet varadel ja kohustustel, headel ja halbadel laenudel, aktiivsel ja passiivsel tulul. Samuti peab inimene teadma, kuidas ja millal kasutada juriidilisi isikuid. Kahjuks on sõna “finantskirjaoskus” paljuski kaaperdatud kommertspankade poolt, kes õpetavad seda sõna pealkirjaks pannes inimesi ostma nende teenuseid.

Rakveres on võimalik Peeter Pärteli mõtteid kinnisvarast ja finantsvabadusest kuulata 19. märtsil kogemusseminaril. Lisainfo: www.skillclub.info

_________________________________________________

FINANTSHARIJA KIYOSAKI

Robert Kiyosaki on Jaapanist pärit maailmakuulus USA finantsiline harija, investor, ettevõtja ja bestsellerite autor. Ta on kirjutanud enam kui 30 raamatut ning teinud lugematul hulgal DVD- ja CDprogramme. Robert Kiyosaki raamatuid on müüdud üle 35 miljoni. Tema kõige tuntum teos on “Rikas isa, vaene isa”, mis on hinnatuim finantsraamat läbi aegade.