„Rahva teener“ ehk muinasjutust sai päris elu

Volodomõr Zelenski teleseriaalis „Rahva teener“ kehastab kooliõpetajat, kellest sai president. Täna on ta oma rahvast Ukraina presidendina teenimas sõjas.  Foto: Pressimaterjalid

Ukraina teleseriaali „Rahva teener“, kus peaosas on Ukraina praegune president Volodomõr Zelenski, saab vaadata praegu mitmes riigis ja mitmest kanalist. Seda sarja ei ole piinlik vaadata ja nalja saab kuhjaga.

Margit Adorf

Eestis on juba varem olnud võimalik (ja on ka praegu) vaadata sarja näiteks Netflixist, Elisa Elamusest ja Soome Yle1 kanalilt. Alates järgmise nädala teisipäevast, õhtuti kell 20.30 on sari vaadatav ka TV3 kanalil.

Sarja toodeti kolm hooaega, aastail 2015-2019 ja kuna 2019. aastal Ukrainas presidendikampaania algaski, jäi sarja tegemine katki. Lisaks on ka täispikk komöödiafilm „Rahva teener 2“ (2016), kus on kasutatud osaliselt teise hooaja sisu, veidi muudetud kujul, ehk siis film on adaptsioon sarjast, mitte otseselt täiesti uus ja originaalne.

Netflixist saab näha vaid esimest hooaega ja sealt ma mitu osa olen jõudnud ära vaadata ning julgen soovitada. Päris kogu aeg väga naljakas ei ole, aga on siiski kohti, mis naerutavad küll ja kuhjaga. Seda sarja ei ole piinlik vaadata. Arvan, et ka mitte valus, kuigi eks natuke ikka vaatajat kripeldab, et teised seal praegu sõdivad aga mina vaatan lihtsalt filmi. Või et neid kohti enam sellisel kujul ei olegi olemas.

Siiski – pole paha praegustes oludes ukraina poliitilise satiiri sarja vaadata ja näha, kuidas seal on kujutatud oligarhe, Putinit, korruptsiooni, parlamendi tööd. Selleks, et naljadest aru saada, ei pea olema suur poliitikahuviline, palju on universaalselt arusaadavat, inimlikus mõõtmes naljakat tögamist ja sooja huumorit. See ei ole must komöödia, kus vaid valus ärapanemine. Näiteks on koomiline koht, kus värske president jalutab parlamendisaali ja millega tegelevad parlamendi liikmed? Neil on käsil kobar-käsikähmlus. Eestis oleks see ehk mõeldamatu, aga suurema temperamendiga riikides on seda ju nähtud küll ja küll, kus poliitikud üksteisele kättpidi kallale lähevad. Või siis see, kuidas eelmine president kuidagi ei taha oma „troonist“ loobuda.

Sarja peategelaseks on tavalise kooli ajalooõpetaja Vassili Petrovitš Goloborodko, kes on tuntud kui südametunnistusega mees, süsteemi suhtes mässuline, võimukriitiline. Poolenisti vastu tema tahtmist esitavad õpilased ta presidendikandidaadiks, kuna samal ajal on käimas presidendivalimised. Tänu viraalseks muutunud Youtube´i videole, kus õpetaja kirglikult ja ohtrate vandesõnade saatel süsteemi kirub, ta võidabki kõigile üllatuseks valimised.

Presidendiks saamisest algab koomiliste juhtumite jada, millesse on pikitud nii poliitilist satiiri kui ka situatsioonikoomikat. Mida sa teed, kui sinu poeg on üleöö riigi tähtsaim mees? Kas piss lööb pähe? Ja kuidas veel! Kuidas aga käitub seni üsna vaestes oludes kasvanud tagasihoidliku õpetajapalgaga rahul olnud mees presidendina? Ega temalgi ole kerge üleöö süllesadanud tiitliga harjuda.

Sari on ukraina ja vene segakeeles, nii et isegi kui te oskate vene keelt, siis puhtalt selle pealt te ei saa ilma abistavate tiitriteta hakkama. Üleminekud on sujuvad, vahepeal on jutt vene keeles, siis ukraina keeles, samas stseenis võib kuulda korraga mitut keelt, ja eks ilmselt elu Ukrainas seni nii on ka käinud. Keelte omavaheline segunemine on teistsugune kui Eestis eesti ja vene keele rääkimine, võiks öelda, et sümbioos on suurem.

Seetõttu oli mul veidike raske Netflixi pealt seda vaadata, kuna häiris, et kohati nagu sai vene keelest aru aga siis üldse mitte ja pidi ikkagi kogu aeg alt inglise keeles tiitreid lugema. TV3-st on selles osas kindlasti mugavam vaadata, kui tiitrid on eestikeelsed. Netflixi eeliseks on aga see, et saab osasid järjest vaadata nii palju kui süda lustib, ei pea nädalaks ootele jääma. Keda väga huvitab, siis otsisõnaga „Слуга народу“ saab Youtube´ist leida ka teise ja kolmanda hooaja osad.

Telesarja tootis Zelenski asutatud stuudio Kvartal 95. 2017. aastal loodi Ukrainas aga telesarja nimeline partei Rahva teener (Слуга народу), nii et algselt naljakast ideest hakkaski välja kasvama poliitiline liikumine, mille sõnumiks oli võitlemine korruptsiooniga ja mis seisis sarnaste põhimõtete eest, mille eest seisab ka sarja kooliõpetajast president. 2019. aasta parlamendi valimistel võitis see partei ülekaalukalt, Ülemraadas saadi 254 kohta 450st (124 ühemandaadilist ja 130 ringkonnakohta). Igal juhul on „Rahva teener“ kui teleseriaal väga huvitav fenomen, sest eks saab vaielda selle üle, kas enne oli muna või kana – kas enne oli mõte teha kaval presidendikampaania telesarja näol või oli ikkagi enne teleseriaal ja siis alles idee päriselt kampaaniat teha.

Sarja kooliõpetajast presidendiks saanud Goloborodko on oma ülesannete kõrgusel. Volodomõr Zelenski, kes nüüd reaalselt riigi eesotsas ja mitte enam võtteplatsil, on seni näidanud seda, et ta on riigile hea president. Arukas, elujõuline ja võitleja hingega. Mis aga peamine – armastab oma kodumaad.