Rakvere turul käib hoogsalt taimede ja istikute müük

Rakvere turu administraator Riina Mitt rääkis, et taimemüügihooaeg kestab juba alates mai algusest, kuid öökülmaoht pole veel kusagile kadunud. Kogenud aednik jagas hüva nõu ja hoiatas, et supermarketist ostetud istikud ei pruugigi kasvama minna.

Ülle Kask

Riina Mitt on elukutseline aednik ja septembris täitub tal Rakvere turul administraatorina töötamisest ilus ümmargune arv – kümme aastat.

Taimemüügi hooaeg kestab Riina sõnul turul juba jupp aega, kuigi ilmad vahepeal segasid, sest talv ei tahtnud taganeda, vahel tahtis ka ööseks jääda. „Praegu tunnen, et küll on hea tööle tulla, sest rahvast käib ja liigub ning kõik toimib,“ sõnas ta.

Küsimuse peale, kas turg hakkab ehk müüjatele väiksest jääma, sest kui seda melu vaadata, jääb mulje, et kauplemiskohti oleks ehk juurdegi vaja, vastas Riina, et laienemisvõimalusi turul jätkub. Praegu on müüjad kogunenud justkui tihedalt ettepoole ühte gruppi, aga taamal jätkub soovijatele veel tühje lette küll.

Riina rääkis, et kui ta turule tööle tuli, toimus müügilettide broneerimine nimekirjade järgi. „Tollal hakkasime juba jaanuaris müüjaid kirja panema. Aga nüüd on kogu seda asja väga lihtne hallata, sest kogu aeg on ühed ja samad müüjad ja me oleme siin nagu ühtne perekond. Kui mõni põhitegija hooaja lõpus ütleb, et kevadel kohtume taas, siis tean, et ta on kevadel oma taimedega sama koha peal tagasi. Ainuke asi, mis võib muutuda, on meetrite arv – kas soovitakse müügipinda suurendada või vähendada. Tavaliselt on ikka nii olnud, et tuleb meeter või pool juurde panna,“ märkis turu administraator.

Riina kiitis turumüüjaid, sest vanad olijad on kõik väga usaldusväärsed ning sellist asja ette ei tule, et täna paneb ennast kirja ja homme ei tulegi müüma. Püsikauplejaid on Rakvere turul keskeltläbi 10, üks proua on koguni 45 aastat turul taimi ja lilli müünud.

Praegu kurdavad inimesed, et poodides on hinnad meeletult tõusnud. Riina märkis, et taimede kasvatamiseks vajaliku elektri ja mulla hind on küll kerkinud, kuid taimede hinnad pole turul kardinaalselt muutunud. „Need püsivad aastaid ühesugustena, ehk ainult paarkümmend senti siia-sinna. Nii et, turule pole inflatsioon veel jõudnud,“ leidis Riina Mitt.

Aednik tõi näiteks, et tomatitaime hind on aastaid püsinud 1.50 – 2 euro vahel. „Kevadel, kui hooaeg pihta hakkab, on hind natuke kallim, aga lõpuks langeb kusagile euro kanti. Kes tahab siis veel viimastest taimedest lahti saada, annab hoopis odavalt ära.“

Öökülmaoht võib taimedele saatuslikuks saada

Tomatite istutusaeg kestab enamasti mai lõpuni, aga kui külm on neile liiga teinud, võib uusi taimi juuni keskpaigani istutada. Need, kellel pole kasvuhoonet, võivad tomateid edukalt ka õue istutada. Väga palju on turul madalakasvulisi sorte. Neid võib istutada nii amplisse kui avamaale.

Tomat on Riina sõnul üks visa taim. Kui ka mõni on vähekese nirum, ei tähenda see midagi. Kas istutada ta püsti või pikali, ikka läheb kasvama. Tomat on ses suhtes vähenõudlik. Kuigi inimesed eelistavad suuri tomatitaimi, millel on juba õied küljes, siis ei peaks ära põlgama ka väikeseid, sest need on kõige paremas kasvufaasis.

Suvelillede istutamine kestab aga vähemalt jaanipäevani. „Kui aga mõnel aiasõbral juhtub äpardus, et taim läheb välja, kas kuivab ampel kogemata ära või ei osata õigesti väetada, ka võib tugev vihm ja tuul taime ära räsida, siis ei jää muud üle, kui uus osta, sest ilu pärast ei koonerdata,“ lausus Riina Mitt.

Samuti võib jätkuvalt öökülmaoht taimedele saatuslikuks saada. Aednik toonitas, et need, kes on otsustanud juba suvelilli välja istutada, peaksid teadma, et näiteks väga külmakartlik on takeetes. Kui külm on talle liiga teinud, on seda kohe näha, sest taime lehed lähevad lillaks. Natuke tugevamad on petuunia ja bakoopa. Ja isegi astritaimed kannatavad veidikene rohkem külma kui takeetes. Võõrasemade aeg hakkab otsa saama, aga tema kannatab isegi mitut kraadi külma.

Väga külmaõrnad on aednik Riina teada begooniad. Vahet pole, kas roosbegoonia või semperbegoonia ehk alati õitsev väike madal begoonia. Inimesed on neid juba surnuaedadesse istutanud ja nädalatagune külm võis palju pahandust teha. Mõnel taimel annab küll pealt külmavõetud osa ära näpistada ja ta hakkab altpoolt uuesti võsusid ajama, aga põeb siis hulk aega. Pelargoon, väga ilus ampli- ja ripptaim on samuti väga õrn. Tal on lihavad lehed ja need on väga külmaõrnad. Amplid saab alati öökülmade ajal siseruumidesse viia, peenras aga aitab katteloor või mõni pappkast, millega taim kinni katta.

„Öeldakse, et kui jaanipäeval külm ära ei võta, siis on kõik okei,“ sõnas Riina.

Supermarketist istikut ostes peaks ettevaatlik olema

Riina Mitt juhtis tähelepanu tõigale, et rohenäpud kipuvad tihtilugu ostma suurtest poodidest roosi- või elupuuistikuid, sest poodi sisenedes tekkib kiusatus ja sooritataksegi mõtlematult emotsiooniost.

„Olen isegi näinud, et poodides on mõned elupuud lauspäikese käes ja kastmata, mullapall kuivanud. Kahtlane, kas nad lähevadki kasvama. Roosiistikutega on täpselt samamoodi, et kui ostate kuskilt kauplusest pakendatud roosi, seal peal te näete küll värvi, aga kindlasti ei ole seal sordi nimetust. Pärast on mitmed inimesed tulnud minu käest küsima, mis sort see on ja mida ma sellega nüüd edasi pean tegema, kui tegemist on näiteks paljasjuurse, altpoolt vahatatud roosiistikuga. Välimuse järgi võib ainult seda öelda, kas ta on peenraroos, roniroos või pinnakatteroos. Enamasti on need aga natuke kahtlased istikud ja eelistada tasuks ikka Eestimaist,“ soovitas Riina Mitt ja lisas, et kui turult istik või taim osta, siis igapäevane tuttav müüja annab kaasa korraliku info. Kui midagi läheb valesti, võib alati tulla müüja käest nõu küsima.

„Poest aga ei saa enam mitte mingisugust teavet ja kellegi käest pole küsida ka,” jätkas Riina, „sest kaupluse kassapidaja ei tea nendest asjadest mitte midagi. Ta ei peagi teadma.“

Spetsiaalsed aianduspoed võtavad küll Riina teada pretensioone vastu, aga kui seal müüakse mingite istikute miksi, võiks enne ostu sooritamist järele mõelda. „Näiteks okaspuude erinevaid sorte on pandud kasseti sisse. Minu juurde on tuldud pott kaenlas küsima, mis asi see on. Kahjuks ei oska vastata, kuna pakendil pole sordi nimesid, pole kirja juures, kas ta on lamav kadakas, kõrgusesse kasvav, laiuv või roomav kadakas. Inimene ei tea isegi seda, kuhu ja millisesse mulda taim istutada. Okaspuud, kui lumi sulab, vajavad talvel ja varakevadel päikese eest varjutamist, aga inimene ei tea sedagi,“ arutles aednik.

Turul on küll omad reeglid ja konkurents tihe, aga Riina meelest võib igaüks tulla siia oma taimi ja lilli müüma. Kui aga tahetakse pakkuda odavalt ainult paari kastitäit, mis endal üle jäänud, peab arvestama sellega, et väga raske on väikest kogust müüa. Ehk õnnestub see alles hooaja lõpus, kui mõni üksik inimene tuleb otsima, kui tal on midagi välja läinud.

„Tavaliselt minnakse ostma ikka niisuguse müüja ja kasvataja käest, kellel on suuremad kogused. Kui ühel müüjal on 50 erinevat sorti laua peal, siis sealt annab ikka valida. Teisel müüjal on võibolla natuke vähem, aga tal on väga hästi pandud reklaamsildid välja, kus on kirjeldused peal, mis lausa kutsuvad ostma. Kui müüjal on käed jalad tööd täis ja ta ei jõua kõikidega pikalt suhelda, saab ostja ise sealt sildi pealt kõike lugeda, mis taimega tegu, kas kasvab kõrgeks või jääb madalaks, kas vajab vahepealt võsude ja harude näpistamist jne.“

Riina Mitt kinnitas, et turu peal tegutsevad kogemustega ja oskustega targad aednikud – müüjad, kes oskavad taimi kasvatada ja annavad ka juhised kliendile kaasa. „Väljapanek ehk kaubanduslik välimus on turul samuti väga oluline. Ja meie müüjad oskavad ka seda väga hästi teha,“ lausus Rakvere turu administraator, aednik Riina Mitt.