Aednik kasvatab arbuuse, aprikoose, viinamarju ja meloneid

aednik 1 viinamari

Aednik Harri Poom kasvatab Saare-Tõrvaaugu aiandis Pärnumaal eksootilisi puuvilju. Lisaks pea 150 viinamarjasordile viljeleb ta arbuuse ja meloneid ning poogib ploomipuudele aprikoose.

Ülle Kask

„Esimesed viinapuud ja arbuusitaimed istutasime 1995. aastal ja melonitega hakkasime paar aastat hiljem tegelema,” kõneles Harri Poom Rakvere Kunderi Seltsi aiasõprade klubi liikmetele. „Vahepeal läks täitsa kenasti. Avamaalt tuli arbuusi ja melonit, nii et õhetas.”

Kolm aastat tagasi oli Poomil veel poolehektariline põllulapp arbuuse täis, kuid tänavu oli 17. juunil lumi maas ja külmaga polnud mõtet taimi õue istutada. Poomi uhked arbuusid ning melonid laiutavad kasvuhoones. „Arbuusi ja melonikasvatus toimub meil 30liitristes pottides. Taimed seisavad püsti ja viljad on toestatud ning pandud võrkudesse, et nad küpsedes varre küljest ära ei kukuks ning liiga palju ruumi ei võtaks.”

„Üritame ka aprikoosi kasvatama hakata,” tutvustas Poom ploomisorti „Märjamaa”, mille otsa oli poogitud aprikoosioks. Aednik rääkis, et Eestis on aprkoosiistikud poogitud enamasti lõunamaalt pärit alõtša ehk haralise ploomipuu peale. Alõtša ja aprikoosi kooslus meie kliimas talve üle ei ela, kuna aprikoosile ei meeldi talvine solgutamine, kui peale krõbedat külma tuleb sula. Tulemuseks on see, et juurekael saab koorepõletiku ja puu hukkub.

„Üks kogemus on mul olemas,” märkis Poom. „Pookisin aprikoosioksa ploomisordile „Vilnor”. Viis-kuus aastat tagasi olid väga vastikud talved, kuid aprikoosid kasvasid ilusasti. Vaatan, et miks nad lehte ei lähe. Meie kant on hästi külm, termomeeter näitas tol aastal ligi 37 kraadi. Aprikoos elas selle ploomioksal üle, aga ploomi võttis külm ära. Siis ma otsustasin, et kõik, ei mingeid aprikoose, mul oli neid üle 20 sordi. Aga möödunud aastal panin ta uuesti ploomisordile „Märjamaa”, mis on pookimiseks hea alus.”

Viinamarjade degusteerimine

Harri Poom juhatas aiandushuvilised viinamarjaistandusse ja hakkas oksakääridega nagistades marjakobaraid lõikama ning degusteerimiseks laiali jagama.

„Tänavu on kõik nii hiljaks jäänud,” nentis Poom. „Näiteks sinine sort „Liiso” on septembris ammu unustatud, hakkame teda sööma juba augusti keskel.” „Liiso” tahab teist sorti kõrvale, siis annab normaalse saagi. Marjakobarad on ilusad, suured ja magusa mahlase maitsega.

Poomi lemmiksort on tumeroosa „Summer sweet” ehk „Suve magus”. „Ta on üks häbemata hea viinamari,” toonitas mees. „Mari on väike, ilma seemneteta ja imehea magusa maitsega. Oleme marjas mõõtnud 23 protsenti suhkruid. Tal on kerge metsmaasika vürts. Poest ei saa iialgi niisugust. Talub 32-kraadist külma ja valmib vara, normaalsel aastal ka õues.”

Roosakas lauaviinamarjasort „Julian” vajab Poomi meelest rohkem toimetamist kui tavalised viinapuud. Tema põhihäda on see, et väga võimsa kasvuga oksad on ligi viie meetrised.

Väike tumesinine „Hasanski sladkii”on Poomi sõnul Eestis hästi populaarne sort, mis tahab õues kasvada, aga kuna tänavu pole palju sooja olnud, tunneb taim end aedniku kasvuhoones ka hästi. Kuumaga on marja vähe, kobarad väljaveninud, mari pisike. Põhiliselt tehakse temast veini ja mahla, sest lauamarjaks on ta liiga väike.

Roheline mari on „Refren”, hea maitsega, aga õrna koorega, mida on raske Poomi sõnul müüa, kuna õhuke koor on suhu pannes väga hea, aga lõheneb ruttu ja siis läheb herilane kallale.

Huvitav sort on ka „Kišmiš Zaporozhski”. „Mitte ühelgi aastal ei ole ta normaaslet saaki andnud, sest mari läheb lõhki ja hallitab, enne kui saaki andma hakkab. Tänavu, kus on üldse kõige viletsam viinamarja-aasta, on ta peaaegu seda nägu, et hakka või kasvatama,” naljatas aednik.

Leedu sortidest tutvustas Poom varajast „Youtube’i”. Teine leedukas on „Juodkrante”. „Kui sööma hakkate, on sisu mustsõstar ja koorel kergelt toomingane maitse. Silmad kinni süües ei saa arugi, kas tegu on viinamarja või mustsõstraga. Viinamari pole niisugune nagu mustsõstar, et võtad ja paned maha. Ta tahab tuulevaikset ning päikselist kasvukohta, siis tuleb hea ja magus mari,” nentis aednik.

Küsimuse peale, kas peremees viinamarjadest ka veini ja mahla valmistab, vastas Poom, et tema kasvatab lauaviinamarju söögiks. „Oleme pannud marju ka sügavkülma, aga süüa tuleb neid siis, kui mari on veel natuke seest külmunud. Toatemperatuuril muutub ta lötsiks ja pole enam nii maitsev.”

Eeloleval nädalavahetusel toimub Tallinna Botaanikaaias traditsiooniks saanud Harri Poomi lauaviinamarjade näitusmüük.

Harri Poom tutvustab magusaid ja maitsvaid viinamarjasorte. Foto. Ülle Kask

Share This: