Eragümnaasium kutsus esimest korda vilistlased kokku

kokkutulek 1

Rakvere eragümnaasiumi jaoks on lõppev õppeaasta olnud juubeliaasta, mille käigus toimunud temaatilistele üritustele pani punkti vilistlaste kokkutulek.

Maris Marko

Eragümnaasium tähistas 2016/2017 õppeaastal kooli 25. sünnipäeva. 25 aasta pikkuseks loetakse ühte inimpõlve, aga ka ühe kooli elus on see äramärkimist vääriv verstapost. See on piisav hulk aastaid ja õpilasi ka kokkutuleku korraldamiseks. Eragümnaasiumi ajaloos oli tegu esimese kokkutulekuga.

Kooli algusaegadest rääkides meenutas selle juht ja asutaja Anne Nõgu sõpru Norrast, kes olid suureks toeks, abiks ja nõuandjaks. „Norralased ütlesid, et kulub üks inimpõlv, 25 aastat kannatust, tarkust, püsivust, järjekindlust ja alles siis on kool valmis,“ meenutas Nõgu, öeldes, et nüüd oli õige hetk korraks aeg maha võtta ja tagasi vaadata.

Vilistlaste hulka loeb eragümnaasium nii põhikooli lõpetanuid kui ka gümnaasiumihariduse saanuid, kuivõrd esimestel aastatel töötas kool põhikoolina. Ühtekokku on selle kooli tunnistus taskus ligi 1000 inimesel. Esimeste lendude noored on juba hakanud ka oma lapsi eragümnaasiumisse tooma.

Vilistlased nii põhikoolist kui gümnaasiumist

Kokkutulekule tulnute seas oli rohkem gümnaasiumiastme lõpetanuid, küllap ennekõike sellepärast, et pärast põhikooli minnakse üldjuhul kusagile edasi õppima ja ehk siis jääb ka just gümnaasium selleks oma kooliks, kuhu kokkutulekule minna. „Aga samas oli meil kohal ka inimesi, kes lõpetasid põhikooli kõige esimese lennu, meie kõige esimesed lapsed,“ rõõmustas koolijuht.

Vilistlaspäeva tähistamine algas koolis juba hommikul, sest mõnevõrra teistmoodi oli päev ka praeguste õpilaste jaoks. Toimusid sportmängud ja ühine lõunasöök õue püstitatud telgis. Samuti tantsisid kõik nooremate klasside õpilased üheskoos ühest flash-mobist inspiratsiooni saanud tantsu. Tegevuste põhirõhk langes siiski õhtule, kui vilistlastele esinesid tänased õpilased ja õpetajad, tänati ja tunnustati kauaaegseid ja endisi õpetajaid ning toimus tants ja trall.

„Vestlused vilistlastega rõõmustasid mind siiralt. Mul oli nii hea meel kuulda, kuidas neil on elus läinud, kes on õppinud, kes töötab, kes on pere loonud – neil on selged soovid, eesmärgid ja sihid,“ muljetas Nõgu.

„See paneb mõtlema ka kooli rollile ja õpetajate tööle. Me puudutame oma tegutsemisega iga õpilase saatust ja anname neile suuna. Kui nende mälestused on head ja see on aidanud neid elus edasi, siis see teeb rõõmu,“ tõdes ta. „Loomulikult on selle 1000 õpilase seas erinevaid saatusi, aga me oleme kindlasti jätnud positiivse jälje ja oleme suutnud uskuda enda tegemistesse. Sellesse, et iga õpilane on tähtis, on väärt, on ime, keda tuleb aidata edasi. Hoolimine ja mõistmine on olnud õige tee.“

Noppeid vilistlaste elust ja meenutustest

Kadri on lõpetanud Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö erialal ning töötab puuetega laste ja noortega. „Mind huvitab eripedagoogika ja ma lähen seda ka edasi õppima. Vahepeal õppisin Georg Otsa muusikakoolis ja töötasin Estonias,“ rääkis Kadri. „Meie aastad siin koolis olid väga kihvtid, klassijuhataja Ingrid Liiv oli asendamatu. Meil oli väga ühtehoidev klass, ka täna suhtleme palju nii üksteisega kui ka klassijuhataja. Tema käib meil külas ja meie temal.“

Anni õppis Tallinna Ülikoolis alushariduse pedagoogiks ja töötab waldorf-lasteaias Kaur. „Waldorfpedagoogika sobib mulle, kõige rohkem meeldib mulle selle eriline rütmilisus, näen seda ka emana.“

Caspar õppis eragümnaasiumis 12 aastat ja enne seda ka aasta waldorf-lasteaias. „Ma arvan, et selle kooli erilisus sobis mulle, see keskkond ja olustik. Mulle sobis see, et siin olid väiksemad klassid, hea kontakt õpetajatega, toetav keskkond. See oli midagi, mida ma vajasin. Suur kool oleks ehk olnud liiga stressirohke, kui tagantjärele spekuleerida. Ka selle hoone atmosfäär on kuidagi vägeva väega, vabastab hirmudest ja laseb hingata. See toetas mind ka edasistes valikutes, olen lõpetanud kunstiakadeemia. Miinusena võiks välja tuua selle, et kuna ma ise olen nõrga distsipliiniga, siis kohati oli siin vabadust liiga palju.“

Aleksandra ja Marleen õppisid eragümnaasiumis kolm aastat. Aleksandra on üheksa aastat elanud Austraalias, Marleen elas ka mõnda aega Austraalias, viimased kuus aastat aga Soomes, kus ta on restorani juhataja. „Meil oli väga tore klass, oli väga lõbus ja sai palju nalja, aga õppida sai ikka ka. See on alati olnud kihvt kool. Meile tõesti meeldis igal hommikul kooli tulla. Kahju on sellest, et paljud ei tulnud kokkutulekule.“

Martin töötas, reisis ja arendas ennast pärast kooli lõpetamist. Tänaseks on saanud temast arvutimängude looja, kes üritab turule murda. Aasta tagasi asus ta õppima Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli, edasine siht on aga TTÜ magistriõpe. „Ma olin juba väiksena üsna loominguline, nii et see kool sobis mulle. Ka arvutiga sai siin palju tegeleda. Kohati on mulle jäänud mulje, et räägitakse, nagu siin ei saaks piisavalt reaalaineid õppida, aga tegelikult võin ma praegu öelda, et siin õpitu tekitas minus suure huvi algoritmiliste lahenduste vastu.“

Kooli kokkutuleku kontserti tulid nautima nii koolipere kui vilistlased, aga ka lapsevanemad ja vanavanemad. Foto: Kuma Foto

Vilistlastele pakkus erilist rõõmu näha laval laulmas oma endisi õpetajaid. Foto: Kuma Foto

Share This:

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga