Kiire narkotester tuvastab liikluses narkojoobes juhid
Politsei sai oma käsutusse uued narkotestrid, mida hakatakse üha enam kasutama igapäevases politseitöös ja reidide ajal. Aparaat aitab kiiresti tuvastada narkootikume tarvitanud sõidukijuhid.
Kaius Mölder
Viimaste aastate jooksul on politsei katsetanud narkojoobe tuvastamiseks mitmeid vahendeid alates topsikestest suurte tehniliste seadmeteni. Praeguseks on leping värske hankevõitjaga sõlmitud ja politsei töövahendite hulka on jõudnud narkotester, mis mahub väiksesse kohvrisse.
Selfdiagnostics OÜ müügijuht Herri Peiker selgitas, et tegemist on käsinarkoanalüsaatoriga, mis on kerge ja mida patrullpolitseinik saab igale poole kaasa võtta. „Proovi saab võtta nii süljest kui ka uriinist, seega saab politseinik ise valida, millisest materjalist on kõige parem testi teha. Seadmel on lai skaala narkomaterjali tuvastamiseks, sellega saab määratleda kuni 17 narkoainet. Kui erinevad ained lähevad moodi, siis politseil on lihtne tuvastada, mida on tarvitatud,“ selgitas Peiker.
Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikepre tõdes, et kahjuks on tänapäeval narkootikumide tarvitamine tõusev trend. „Kui võtta näiteks selle aasta kahe kuu statistika, siis liiklusvoost on tabatud juba 121 sõidukijuhti, kes olid tarvitanud narkootilist ainet,“ ütles Tikepre.
Politseinik täiendas, et seade annab esialgse tulemus. See on indikaatorvahend ja tulemusega peab ikkagi minema meditsiiniasutusse. Sama kehtib ka siis, kui inimene tunneb, et talle on esitatud alusetud süüdistused. „Alati saab minna meditsiiniasutusse täiendavasse tervisekontrolli, kus võetakse bioloogilise vedeliku proov, ja hiljem selgitatakse tõde laboratoorsete analüüside käigus,“ rääkis Tikepre.
Peiker ütles lõpetuseks, et kui vanasti pidi politsei tulemust tõlgendama, siis uus seade ütleb selgelt ära, kas inimene on tarvitanud või mitte. Tulemus selgub kümmekonna minutiga. Seega on seade kiirem, kui täna kasutusel olevad vahendid.
Politsei kasutuses on kokku 14 seadet ja need jagatakse prefektuuriti laiali. Viimastes omakorda otsustatakse, kui palju iga jaoskond saab neid igapäevases töös kasutada.
Foto: Kristina Hermann
