Hea algus suvevaheajale

Samad näitlejad, kes mängisid „Jurassic Parki“ kõige esimeses filmis (1993), on ka nüüd uues filmis. Foto: Pressimaterjalid

„Jurassic World: Ülemvõim“ on väga hea film selleks, et tähistada koos kooliealiste lastega suvevaheaja algust. Võimas, pikk, pingeline ja seikluslik.

Margit Adorf

Filmi puhul on kirjutatud, et seda ei soovitata alla 12-aastastele lastele ja eks sellest tasub vast kinni pidada, peamiselt aga vast seetõttu, et film on 2,5 tundi pikk ja ega seal kogu aeg ei ole tagaajamine, vahepeal on vaiksemad rääkimise kohad ka, mida nooremad lapsed ehk ei viitsi vaadata, eriti kui veel ei oska piisavalt kiiresti subtiitreid lugeda. Samas, mu 8-aastasele lapsele näiteks Godzilla film (kus sarnased suured elukad) väga meeldis. Nii et hinnake omaenda järeltulija senise kogemuse pealt.

Muidugi on tegemist sellise filmiga, mille vaatamiseks on vaja parajat annust siirast lapsemeelsust, sest niipea kui hakkate seda vaatama analüüsivama pilguga, siis hakkavad häirima igasugused asjad, eelkõige see, et dinosaurused ikkagi tunduvad nagu suured mänguloomad ja mingit erilist loogikat kogu selles trallis ei ole. See tähendab, et kui süveneda detailidesse. Kui aga minna mõttega, et saab lõbustuspargiliku Ameerika mägede elamuse, triivida pinnapealselt vooluga kaasa, siis saab märulit täie raha eest. Metsas, linnas, õhus, vees, see on lopsakas film.

Ma arvan ka, et „Jurassicu“ sarja fännid ei pea seekord pettuma, minu meelest on värske film parem kui oli eelmine osa ja paneb praegusele jurassicu-komplektile väärika punkti. Nimelt on tegemist triloogia kolmanda filmiga. Triloogia omakorda kuulub suuremasse patta, kuna selle esimene osa „Jurassic World“ (2015) oli“ Jurassic Parki“ neljas film. Sellele järgnes „Jurassic World: Gallen Kingdom“ (2018) ja see oligi see eelmine kehvem osa, mis vähemalt minul peaaegu täielikult ära võttis tahtmise veel järgmist osa vaadata. Aga pole hullu, aeg tasandab kõik konarused ja tegelikult ju ikka tahaks järjekordse lapsepõlvest tuttava filmi uue osa ära vaadata.

Tänavuses filmis saavad kokku mitmest varasemast filmist tuttavad tegelased ja dinosauruseid jagub seekord ohtramalt ja kõikjale. Selles osas ongi inimkond juba pidanud hakkama harjuma sellega, et neil tuleb elada koos dinosaurustega, aga küsimus on selles, kas ka dinosaurused tahavad harjuda sellega, et neil mingid inimesed jalus siblivad? Eriti mitte. Ülemvõim tähendabki seda, et nüüd läheb inimeste ja dinosauruste vahel võimuvõitluseks.

Seekordse osa režissööriks on Colin Trevorrov, kes tegi ka 2015. aasta „Jurassic Worldi“, nii et juba see fakt võib olla peibutuseks neile, kellele 2018. aasta film ei meeldinud. Ootusi ei tasu enne seanssi siiski liiga kõrgele ajada, sest eks kogenumale vaatajale on süžeekäigud siiski etteaimatavad ja mingit filigraanset dialoogi ning sügavamat mõtteainet filmist väga otsida ei tasu. Kes aga soovib kergemat meelelahutust, see seda saab.

Kinoekraanilt on taas tore vaadata peaosades Jeff Goldblumi ja Laura Derni, kes mängisid juba „Jurassic Parki“ kõige esimeses, 1993. aastal välja tulnud filmis. Ka on taas vaataja ees esimeses filmis ja ka nüüd Dr Alan Granti mänginud Sam Neill. Miinuseks on see, et film on tõesti väga pikk ja võib tekkida täielik dinosauruste üledoos. Samas, kui võtta kolm „Jurassic Worldi“ filmi, siis see praegune on siiski neist kõige vägevam. Ja miinuseks on jällegi see, et kes on Michael Crichtoni lugusid raamatuna lugenud, sellele võib filmiversioon tunduda liiga infantiilne.

Mina selle filmi suhtes väga palju hambaid teritada ei taha, sest mulle salamahti meeldivad ka just niisugused aju väljalülitamise filmid. Ja lisaks mulle meeldivad need sulelised dinosaurused, mis on nüüd selles filmis uudsed. Veel on tore see, et dinosauruseid jagub tõesti kõikjale, ka lumistele aladele, mis pani mind kohe fantaseerima sellest, et mõtle kui elaks kuskil Virumaa metsade keskel ja keset talve jalutaks dinosaurus hoovi peale… Mnjaa, mõte võib selle pika linateose ajal küll lapsemeelselt uitama minna.

Ja siis veel see, et film on vähemalt korralik keskmine ja kes iganes seda täielikuks saastaks nimetab, sellel on endal midagi viga, näiteks ta pole seda filmi üldse vaadanudki, aga juba arvab midagi. Niisuguseid inimesi ei maksa kuulama jääda.

Kas kuuele (kolm „Jurassic Parki“ ja kolm „Jurassic Wordi“) jurassicu-filmile veel lisa tuleb, seda ei oska lubada, sest vähemalt praegu pole midagi konkreetset kuulda olnud, aga kindlasti pole öeldud ka seda, et nüüd rohkem seda frantsiisi ei arendata.