Kas lau(d)aetikett?

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kõik siin ilmas muutub, isegi etikett (nõukaaegne viinavõtmine erineb tublisti tänasest veinikultuurist). Kuid klassika jääb klassikaks ehk siis lauas ja laudas on erinevad kombed!

Vabakasvatuse mõrud marjad

Eestis võtab maad vabakasvatus, vahel kutsutakse seda ka kasvatamatuseks. Sakslased said juba 50-ndatel selle suuna ohtlikkusest aru ja lõpetasid laste peal eksperimenteerimise: kui selgus, et vabakasvatatud ehk korraliku lastetoata lapsevanemad jäid ise hätta oma laste kasvatamisega. Kui noori kasvatamatuid Fritze ähvardas peale kooli töötuksjäämine, oli kuri karjas. Meie metsa-poole-põlvkonnal seisab see mure veel ees. Ei aita siin pagulastega hirmutamine ega rahvuslippudega vehkimine – „matsid jäävad matsideks“ ja nii nad jäävadki karjamaale, selmet marjamaale pürgida.

Vabandust, hakkasin vana kooli koolmeistrina heietama. Tegelikult paluti mul kirjutada headest kommetest söögilaua ääres. Aga need ongi ju otseselt koduse kasvatuse vili. Tean noort 3-aastast preilit, kes sööb vabalt noa-kahvliga ja ise seda tõeliselt naudib. Samas olen näinud vabariigi aastapäeva peentel bankettidel, kuidas mõned kohalikku (hapu)koorekihti kuuluvad tegijad on kui esimest korda kolkakülast linna sattunud. See on ühtaegu nii koomiline kui ka kurb.

Nina koukida võib vaid küünarnukkidega

See on hiinlaste vanasõna, vaimukas ja tark. Tuletame meelde mõned meie oma vanaemade tarkused: söögilauas täis suuga ei räägita, küünarnukke lauale ei toeta, lauas tuleb istuda sirgelt, süüa tuleb rahulikult ja kugistamata, matsutamine ja muud häälitsused lauas on väga ebaviisakas … jne. Kui palju me aga ise (lastega koos lauas olles) neist reeglitest kinni peame? Tüüpilise eestlasena ei viitsi me isegi oodata, kuni teine oma jutu lõpetab, vaid sõidame poole sõna pealt vahele, omal suu täis. Aga hea, kui me vähemalt teame, kuidas peab lauas käituma. Lisan allpool veel mõned aegumatud tõed.

Joogiklaasi ei hoia peos, vaid ikka jalast (nagu vanades filmides joogikarikat). Nii ei lähe jook soojaks ja klaasile ei jää inetuid sõrmejälgi. Enne lonksu võtmist võiks suu tühi olla, muidu on teie klaasis varsti väike „akvaarium“. Et klaasiserv jääks puhtaks, on soovitav huuled salvrätiga puhtaks pühkida. Ettevaatust, erkpunase huulepulgaga daamid! – punane toidu- ja rasvarant pokaali servas ei ole eriti seksikas, erinevalt punasest suust.

Inglise peaminister Churchill pani oma salvräti särgikaelusesse rippuma ja kaitses sellega siidlipsu (muide, lennukis on kitsastes oludes süües see täitsa aktsepteeritav). Meie ei ole vana aja Inglise lordid, nii et salvrätiku koht on söömise ajal põlvedel, olgu see paberist või riidest. Ja pärast sööki ei kortsuta seda peos ega viska kunagi taldrikule. Pigem voltige või lapake mitmeks kokku ja pange lauale vasakule. Ei ole ju raske?

Täis suuga rääkimine on keelatud. Sööge nii, et suutäied oleksid piisavalt väikesed: kui keegi teid kõnetab, siis jõuate ka vastata ega hakka läkastama.

Nuga ja kahvel on süües kas pöidla ja nimetissõrme vahel (mitte ei haara peopesasse!) või lebavad jõude taldrikul. Tihti näeb aga sellist pilt, kus söögiriistad on kui aerud laiali kahel pool taldrikut. Eurooplased söövad noa ja kahvliga samaaega, jänkid hakivad prae tükkideks, panevad noa taldriku ülaservale ja kahvel rändab söömiseks paremasse kätte. Lugesin USA ärietiketi raamatust, kuidas noori ameeriklasi hoiatatakse enne Euroopasse reisimist: unustage kodused kombed ja sööge reisil nagu päris eurooplased!

Kui teete söömisse pausi või kõnetate kedagi, asetage söögiriistad taldrikule risti, kahvliselg ülespoole. Pärast sööki asetage kahvel ja nuga kõrvuti taldrikule põiki (umbes kell 5 peale) kahvliselg allapoole ja noatera kahvli poole pööratud. Nii on kombekas.

Sööma hakatakse koos. Selleks annab märku majaperenaine, kui kõik külalised on paigas ja neile on toit serveeritud. Viimasel ajal olen tihti näinud pilti, kus isegi pulmalauas hakkab tõelina lööktöö, niipea kui praad on ees. Samas peab võõrustaja jälgima, et head-isu-tervitus olgu tõesti lühike, pikemad kõned peetakse pidulauas kõik pärast praadi.

Lõpetuseks veel meeldetuletus, et viisakas seltskonnas kuuma toidu peale ei puhuta ning toitu mäludes ei matsutata. Ja nii oletegi söögikommetega õigel teel. Head isu!

Raivo Riim