Kehalas driftis Baltikumi paremik

kehala_õhust

Möödunud nädalavahetusel toimusid Kehala ringil Balti meistrivõistlused driftis. See oli esimene kord, kui võistlusala Virumaale jõudis.

Liisi Kanna

Kehala rada kuulub MTÜ Kehalale, mille juhatuse liikmeteks on AS OG Elektra omanik Oleg Gross ning tema poeg Georg Gross. Oleg Gross rääkis, et nii nagu rallikrossiraja ehitusega, läks kiireks ka raja driftile sobivaks kohandamisega. „Meile anti kaks nädalat aega, kindlasti on see praegu puudulik, aga tegime kõige hädapärasema ära,“ nentis Gross. „Aga tundub, et päris sellist lollust me ei teinud, et rada üles peaks hakkama võtma,“ lisas ta naljatades.

Võimalused motospordi harrastamiseks

Võistluse peakorraldaja Marko Opmann märkis, et kui rahvaspordi harrastamiseks luuakse hulgaliselt võimalusi, siis mootorisport on unarusse jäetud ning radasid raske leida. „Oleme juba aastaid otsinud varianti, kuidas driftiga siiakanti tulla. Kui uudistes öeldi, et Kehalas ehitati rallikrossirada, siis tuli kohe mõte, et peab minema vaatama, palju seal asfalti on,“ meenutas Opmann. Nii saigi koostöö alguse ning esimeste võistluste põhjal hindas peakorraldaja Kehala tingimusi headeks: „Rada on kvaliteetselt tehtud ja väga paljude võimalustega.“

Märkida tasub, et MTÜ Kehala ei ole võistluste pidamise eest tasu küsinud. „Mehed, kes asja veavad, on kõik ise suured fännid. Kui keegi mõtleb, et korraldajad raha teenivad, siis selleks leiduks sada muud ala,“ selgitas Gross tagamaid.

Omaniku sõnul plaanitakse ka tulevikus korralikes tingimustes driftivõistluste korraldamist võimaldada ning üldisemaks eesmärgiks ongi kompleksi multifunktsionaalsus. „Soovime, et rohkem alasid Kehalasse tuleks,“ rõhutas ta.

Üheks sihiks on luua võimalused ringrajasõiduks. „Ringraja teeme me ilmselt ära. Rallikrossirada peab olema 40 protsendi ulatuses kruusast, aga ringraja saame ehitada teisele, vabale rajale. Meil on siin mitu tükki kõrvuti,“ selgitas ettevõtja. Lisaks loodetakse Kehalas ka kardisõite pidama hakata.

Grossi meelest on äärmiselt oluline tuua noored tänavatelt trikitamast ära. „Soovime aidata kaasa liiklusturvalisuse tagamisele, et inimesed saaksid adrenaliini siin treenerite ja asjatundjate silme all välja elada,“ sõnas ta.

Millega driftivõistlustel tegu on?

Kui sõnal „drift“ on üldsuses küljes veidi mõru maik, millega seostatakse noorte omavolilisi katsetusi, siis peakorraldaja rõhutas, et driftivõistluste puhul on tegu hoopis teisest puust ettevõtmisega. „Kui mõni mees kusagil veidi kummi vilistab, siis see ei ole kohe kindlasti veel drift,“ nentis Opmann.

Võistlusel on paika pandud kindlad kriteeriumid. Kohtunikud joonistavad raja ette ja määravad ära, kui lähedalt ühest või teisest koonusest auto esi- või tagaosa mööduma peab. „Ette antakse sada punkti ning iga vea eest võetakse neid maha. Kes sõidab kõige suurema nurga all, kõige täpsemini ja samas kõige kiiremini, see võidab,“ selgitas peakorraldaja.

Võistlusautode eripärana tõi ta välja suure manööverdusvõime: „Autod keeravad-pööravad väga hästi ja on ka päris võimsad.“ Opmann lisas, et turvalisuses järelandmisi pole, ning selles peavad autod vastama FIA (Rahvusvaheline Autospordi Föderatsioon) reeglitele.

Drifti algusajast Eestis

Drifti tõid Eestisse kolm meest: Marko Opmanni kõrval Kristjan Salmre ja Eduard Vahemets. Nende tegevuse mõjul on välja arenenud nii meistrivõistluste sari kui Eesti Drifti Liit. Loodud on head sidemed Eesti Autospordi Liidu, FIA ja naabermaade vastavate organisatsioonidega. Opmann märkis, et kui alustati, oli kokku üheksa võistlejat, tänavusel superfinaalil Kehalas aga ligi 80. „Eestisisestel võistlustel osaleb keskmiselt 35-55 sõitjat, rahvusvahelistel 60-80,“ täpsustas ta.

Paariaastase pausi järel ka ise etapil osalenud Eduard Vahemets märkis, et osalejate arvu kõrval on märgatavalt tõusnud ka sõiduoskused. „Vaatan noori, kes pole kunagi varem sõitnud, nad tulevad ja tase on kohe uskumatult tugev,“ rääkis ta. „Meie sõitsime kaks-kolm aastat, et sellist taset saavutada.“

Vahemetsa sõnul on n-ö comeback’ e aegajalt huvitav teha – saab noortele ja julgetele konkurentsi pakkuda. „Pausi järel oli ikka natuke harjumatu. Aga iga sõiduga läks paremaks, sain juba trajektoorile pihta ja auto õige nurga alla. Eks see on nagu jalgrattasõit – kui kord ära õpid, siis on oskus olemas ja vaja lihtsalt uuesti üles leida.“

Ulass

Driftivõistlused muudab atraktiivseks paarissõit, kus üks osaleja teise manöövreid võimalikult täpselt matkima peab. Foto: driftime.ee

simon suvemaa

Kehalas toimunud driftivõistlustel osales ligi 80 sõitjat. Balti meistrivõistluste all peeti ühtlasi maha kolmes klassis Eesti meistrivõistlused ning Läti meistrivõistlused. Foto: driftime.ee

Oleg Gross peab oluliseks Kehala kompleksi multifunktsionaalsuse arendamist, driftivõistlustele sobilikuks kohandati rada kõigest kahe nädalaga. Foto: Liisi Kanna

Share This: