Kert Karus: emotsioonid maandagu sport, linnajuhtimine olgu ratsionaalne, tasakaalukas ja otsustuslik

Rakvere abilinnapea, pikaaaegne karatetreener, Palermo spordiklubi eestvedaja, lohesurfi harrastaja, endine Isamaa peasekretär ja varasem siseministri ning justiitsminisitri õigusnõunik. See on nimekiri asjadest, millele juuraharidusega Kert on oma aja pühendanud.

Oma vastutustundlikumat eluetappi Hansapangas siseaudiitorina alustades, vahepeal Magister Iuris kraadi kaitstes õigusteaduses ning paralleelselt suures poliitikas pealinnas Isamaa peasekretärina kuluaaripoliitikat tehes on Kert jõudnud viimastel aastatel tagasi kodulinna, et abilinnapeana anda oma teadmised ja kogemused edasi oma sünni- ja kodulinna heaks ning karatetreenerina anda edasi spordifilosoofia ja sportlik eluviis Rakvere laste hüvanguks.

Miks nii? Kas Teie kogemuse ja valdkondliku ampluaaga ei oleks olnud mõistlikum jätkata pealinnas või läbi lüüa ükskõik millises teises riigis, kus võimalusi rohkem?

Rakvere on minu sünni- ja kodulinn. Ka siis, kui suure osa ajast veetsin pealinnas või panganduse ajal ka Vilniuses ja Riias tööülesandeid täites. Kõik, mis siin toimub, läheb mulle korda. On kogu aeg läinud. Olen noorusaja entusiasmi ja maailmavallutusliku kire ning uudishimu ära rahuldanud ja olen etapis, kus soovin tasakaalukalt ja rahumeelselt luua püsivaid väärtusi. Ja see, kuidas Rakvere elukorraldus toimib, milliseks areneb linnapilt ja kui kvaliteetsed on avalikud teenused, puudutab nii minu kui minu lähedaste ja tuttavate elu. Ma pole kunagi arglikult nurgas istuja olnud, virisemise asemel eelistan ise kaasa lüüa.

Noore mehena panganduses siseaudiitorina töötades ei tekkinud soovi just selles sektoris oma karjääriga jätkata? Pangas liiguvad ju suured rahad ning elu luksuslikum pool on justkui peopesal, eriti noorte meeste jaoks, kelle ambitsioonid ulatuvad üldjuhul Wall Streeti investoriteni.

Pangandus on omaette maailm ja selles on palju müüte. Ütlete, et elu luksuslikum pool on justkui peopesal? Osalt see nii tõesti on, sest ülekanded, laenud ja liisingud kajastavad päris hästi inimese elu ja elustiili. Kuid seal kõrval on ka need, kes kajastavad elu pahupoolt või õnnetumat seltskonda. Maksenõuded, arestid, võlad, kohtuvaidlused, kiirlaenud jne. Nagu kõigel elus, on ka pangandusel mitu eri külge ja palet.

Ja Te ei soovinud sellega kujundada enda palet? Valisite pigem poliitika? Ja juura. Miks nii?

Olin 8 aastat panganduses töötanud kui mu endised ülemused mulle uusi väljakutseid pakkusid ja otsapidi poliitikasse tõmbasid. Aga poliitika on teatud mõttes samm pangandusest kõrgemal, sest poliitilised otsused kujundavad maailma ja elu. Seadusandliku võimu ülesanne on ju luua õigusakte ning see tähendab norme ja reegleid ka pankadele. Näha, kuidas erinevad maailmad toimivad, süsteemid suhestuvad ja tuvastada nendes ühisosa, on omaette kogemus ja väärtus, mis võimaldab ka endal areneda ja kujuneda.

Minu eluteed on väga palju suunanud kolm Lääne-Virumaa meest – Lembit Kaljuvee, Mart Maidla ja Andres Lume. Nemad soovitasid toona minna ülikooli õppima just juurat ja suunasid minu karjääri panganduses. Olen neile selle eest väga tänulik, et nad minusse uskusid. 

Aga kuidas seostub selle kõigega õigusteadus? Milleks juuraõpingud Iuris Magistrini välja?

Õiguse valdkonnad saadavad absoluutselt kõiki teisi elusfääre. Minult on korduvalt küsitud, kuidas saab juuraharidusega isik hakkama abilinnapeana, kelle vastutusalaks on detailplaneeringud, linnaplaneerimine ja -ehitus ehk kõik nö rasked teemad ja kas seda rolli ei peaks täitma hoopis mõni inseneriharidusega isik, ent minu arvates on insenertehnilisest taibukusest olulisem hoomata piire ja raame, milles on üleüldse võimalik linna planeerida ja arendada. Kogu planeeringu- ja hanketemaatika on ju eeskätt juriidiline ning lahendused, kuidas üht või teist objekti rajada ja ehitada, tehnilised.

Jurist peab oskama igast olukorrast õiguslikult parima lahenduse leida ning see oskus abilinnapea töös on kahtlemata väga vajalik. Juristi käsitluses on metoodika ja teadmised, kuidas õigus, sealhulgas avalik haldus ja kohaliku omavalitsuse õigus, toimib. Ei ole võimalik olla abilinnapea, teadmata nii riigiõiguslikke nüansse kui omavalitsuse õigust. Kogu avaliku sektori tegevus ringlebki paragrahvi-märgi ümber.

Ka abilinnapeana tuleb suuresti ise leida lahendusi, sest ehkki Rakveres on professionaalne ametnikkond, ei saa eeldada, et senised arusaamad ei peaks ajas muutuma. Julgus vastu võtta otsuseid on võtmetähtsusega, sest muidu kannatab linna areng ning võiksime rääkida stagnatsioonist. Mul on meeles ühe endise abilinnapea lause, kes väitis, et aasta aega ei saanud ta aru, mida ja kuidas on vaja teha. Ta tuli erasektorist ja arvas, et avaliku sektori juhtimine sarnaneb ettevõtte juhtimisega.

Olete terve elu tegelenud ka spordiga. Professionaalsel tasemel olete jäänud karate juurde, kuid tegelenud ka ühe teise spordialaga.

Jah, mind tuntakse eelkõige kui karatekat ja noortetreenerit, kuid viimased 14 aastat olen olnud ka lohesurfar. Armusin sellesse harrastusse silmapilkselt, kui ma Pärnu rannas toona väga vähese harrastajate arvuga surfajaid taeva ja vee kohal sõitmas ja lendamas nägin. Juba järgmisel nädalal võtsin ma endale koolituse ja õppisin sõitma. Tänaseni ma surfan ning perepuhkused oleme ka ette võtnud sinnakanti, kus lisaks päikesele puhub ka tugev tuul.

Mainisite perepuhkust, avage palun natuke oma peresuhteid.

Olen abielus, kolme poeglapse isa. Abikaasa töötab arstina, on erialalt kirurg. Oleme abikaasaga mõlemad olnud sportliku eluviisiga, kus mina olen pühendunud karatele ja abikaasa on meistersportlane sportvõimlemises. Samas meid mõlemaid huvitab lohesurfamine.

Arsti abikaasana tuleb rohkem tegeleda ka kodutöödega, sest valved haiglas on arstide töö lahutamatu osa. Seda keerulisem on olnud viimased paar aastat, kus arstide üldise nappuse foonil kipub valveid olema palju rohkem kui tavaolukorras. Aga meie peres ei ole see probleemiks olnud: oleme abikaasa töökoormusega kenasti hakkama saanud.

Rääkides veel karatest, siis kuidas te selleni tee leidsite?

Aasta oli 1988 kui lugesin maakonna ajalehest Punane Täht kuulutust karate trennide kohta Vinni spordihoones, Sakura spordiklubis. Mäletan veel täna hästi registreerimise järjekorras olnud tunglemist Rakvere spordikiriku alumisel korrusel. Mind võeti vastu ja jäin ka trenni nö pidama kuni 1994. aastani, mil karate sektsioon kahjuks lagunes. Siis tuli ise hakkama saada. Hiljem ristusid minu teed Ida-Virumaal tuntud täiskontaktkarate treeneri Oleg Kaljuznõiga, kes oma õpetustega viis mind sootuks uuele tasemele. See andis mulle uue hingamise karate õpetuses ja olen talle selle eest väga tänulik. Samuti on iga spordiala juures tähtis ka sinu esimese treeneri õpetused, sest kui sellega minnakse alt, siis õigele teele tagasi saamine on väga vaevaline. Mul selles osas vedas.

Olete ka sensei, ehk meistri staatuses isik, kes omab musta vööd.

Musta vöö eksami tegemine ei olnud mul alguses omaette eesmärk. Seda ei ole võimalik nö projekti korras ära teha. See protsess minu jaoks oli loomulik, nagu leiva küpsemine ahjus. Kui ma olin selleks valmis läksin Soome ning andsin oma eksami sealsele eksamikomisjonile. Väga raske oli, nii füüsiliselt kui vaimselt. See nõudis minult väga suurt pingutust, sest ega eksamil allahindlusi ei tehta. Kui ma olin lõpetanud eksami viimase osa, milleks oli 21 vastasega järjest võitlemine, ning kõlas sensei käsklus yame (võitlus lõpetada), siis ei suutnud enam pisaraid tagasi hoida, kuna selle teekonna läbimine oli pingeline ja psüühiliselt koormav ning eesmärgi täitumine oli emotsioonide vallandumise ja vabanemise kõrghetk.

Millist kasu on karate õpetus teile igapäeva elus juurde andnud?

Üks väga lihtne elutarkus, mida ma alati oma noortele õpilastele meelde tuletan on see, et meister ei otsi üksikuid võite lahingutest, vaid suudab neid lahinguid vältida, ehk teisisõnu parim enesekaiste on vältida konflikti. Kuid karate ise on kujundanud mind paljuski selliseks nagu ma olen – tööasjades distsiplineeritud, korrektne ja alati viin alustatu lõpuni. Kuid kindlasti on see andnud ka rahumeelsuse ja julguse tegutseda ning oma arvamus välja öelda.

Kuidas te ennast maailmavaatelt defineerite?

Ma eelistan ennast poliitiliselt defineerida väärtusruumi kaudu, mitte niiväga klassikalisel parem-vasak skaalal. Olen pikaaegne Isamaa erakonna liige, mis on rahvuslik-konservatiivne erakond. Seega olen konservatiivse maailmavaatega, kes kannab endas isamaalisi ja kristlikke väärtusi. Mulle meeldivad traditsioonid, kuid olen uuendusmeelne. Tänases globaliseeruvas maailmas, mis üritab maailma ja ühiskonda muuta üheks väikeseks aguliks on minu jaoks võtmetähtsuega oma poliitilises tegevustes seista väärtuste eest, millel on seos just kristliku maailmavaatega, sest minu jaoks esindab see üldinimlikku väärtusruumi, mille osaks on inimväärikus, hoolivus, vabadus, õiglus, vastutus ja ka andestus. See väärtustepakett peaks olema iga inimese elu pärisosa.

Mida tähendab Teie jaoks linna juhtimine?

Erinevad linnajuhid on linna juhtimisest erinevalt aru saanud. Mõni on näinud linna juhtimist ajutise vaheetapina, kasutades seda hüppelauana riigikokku minekuks ning kõik ta tegevused on sellele eesmärgile fokusseeritud. Mõni teine jälle istub mugavalt oma toolis ja tegutseb turvalises tsoonis, hoides kahe käega oma toolist kinni ning suuresti see ongi kõik, mida ta sel ametikohal teeb. Mõni kolmas jälle juhib linna suuga, kuid tegusid ei ole või kui tegutsebki, siis tulemuse järgi oleks olnud targem mitte tegutseda. Mina olen enda jaoks defineerinud linna juhtimise selliselt, et minu tegevusel peab olema praktiline väärtus ja kasu linna elanikele ehk see ongi täitevvõimu olemuse sisuks.

Valimistest ka. Ühel plakatil lubab üks endine pikaaegne linnajuht, et Rakvere vajab muutust ja tema viib need muutused läbi.

Kui nüüd selle suure muutuse plaanist rääkida, siis tuleb tõdeda, et Rakvere ei vaja niisugust muutust, et seesama isik, kes linna on väga pikka aega juhinud, peaks hakkama uuesti linnajuhtimises osalema. Mis siis nüüd teisti oleks, mida varem teha ei saanud? See on kaotatud positsiooni tagasivõitmise plaan silmakirjaliku enesereklaamiga, kus teeseldakse omadusi ja intellektuaalset võimekust, mida tegelikult pole näha olnud. Tänased linnajuhid, enamjaolt ongi noorem põlvkond ja enamus neist teistsuguse väärtusruumiga kui senini. Võib öelda, et suurte kogemustega volikogu esimees ja noorem generatsioon on kokku sidunud teotahte ja tegutsemisvalmiduse ning pikaajalise kogemuse ja hästi toimiva süsteemi. Selge on see, et linnajuhtidel peab olema linlaste usaldus ning seda näidatakse või kinnitatakse valimistel. Mul oleks sisemiselt väga keeruline olla linnajuht, kui ma poleks varasemalt saanud valimistel mandaati seda rolli täita.

Rakvere maksumaksja vajab linnajuhte, kes saavad aru, et täitevvõim tähendab tegutsemist linnarahva huvides, mitte neile probleeme tekitades. Paraku ma enda valdkonnas tänaseni lahendan linnarahvale tekitatud kannatusi, mida oleks saanud õigel hetkel vältida. Paljud varasemad otsused on tehtud mõtlematult, pole asetatud ennast just nende linnaelanike asemele, keda need otsused konkreetselt puudutasid. Hea näide on Pika tänava ehitusprojekt. Projekt on küll suurejooneline, kuid toonaseid linnajuhte ei huvitanud asjaolu, et mitmed majaomanikud peavad ise leidma koha, kus oma sõidukeid parkida.

Kuidas sellised apsakad ikka juhtuda saavad?

Küsimus taandub linnajuhi professionaaluse tasandile ja süvenemise oskusesse või tahtesse. Kui linnajuht tegeleb lisaks maksumaksja esindamisele ja linlase teenimisele veel mitme muu tegevusega, nt oma ettevõtluse arendamisega, siis ei olegi imestada, et linna juhtimisele ei suudeta kontsentreeruda ning tekivad ebakõlad ja vead. Probleemid tekivadki siis, kui ei tegeleta asjadega, milleks on vastutus ja kohustus võetud. Linnajuhi lähtekohaks igapäeva töös peab olema linnakodaniku heaolu parandamine, mitte oma isiklike asjadega tegelemine.

Mis on Rakvere põhiline probleem täna?

Rakvere põhiprobleem on elanikkonna järkjärguline vähenemine ning konkurentsipositsiooni kahanemine teiste omavalitsuste kõrval. Aastaid ei ole tegeletud sellega, et siia tuleks juurde uusi elanikke, maksumaksjaid, kuid sellest sõltub ju linna tulubaas, investeeringud, uute töökohtade loomine ning noorte soov jääda võimalusterohkesse kodupaika, mitte minna ära pealinna või teistesse suurematesse linnadesse. Rakvere eluasemeturg on väga unine ja võimalusi vähe. Kui ka korteri leiaks, siis eramajade uusarendusi on vaid üksikuid, kinnistuid pole praktiliselt üldse võimalik Rakvere linna osta. Samuti pole võimalik hoonestada ühtegi tootmismaad, neid lihtsalt pole pakkuda, kuid linnal perspektiivseid alasid on piisavalt. Nagu ka elamumaid. Selle teemaga pole lihtsalt tegeletud. Ja ma olen väga kriitiline selles osas, sest need tegemata jätmised maksavad linna tulubaasile täna väga valusasti kätte. Tundub, et seni pole visiooni olnud ning on valitud lihtne ja mugav kulgemisetee, et küll vesi ise kannab. Aga ühel hetkel enam ei kanna. Kui hoogu ei anna, lähevad teised ette ja oma konkurentsipositsioone tagasi võita on ülimalt keeruline.

Kuidas Teie seda olukorda täna lahendaksite?

Linnakodaniku heaolu sõltub linna tulubaasist, see jälle omakorda otsapidi seotud tööandjatega. Linnakodaniku heaolu tagamine peab olema linnavõimu jaoks esimene prioriteet, kuid ma julgen öelda, et ettevõtluskeskkonna tervis on veel tähtsam valdkond, sest majandus on seotud kõigega meie ümber. Rakverel tuleb alustada Lennuvälja ettevõtluspiirkonna täiendava arendusega. Seal on küllalt perspektiivset ala ja võimalusi. Lisaks tuleks välja arendada Arkna tee äärne ala, kuhu saaksid eramuid rajada enam kui 30 perekonda. Elukeskkond mõjutab tööjõu olemasolu kohapeal, mille järgi ettevõtted järjest enam oma asukohta valivad. Töökäed loovad väärtust tulevikku. Need on esimesed sammud, mida tuleks uuel linnavõimul kohe käsile võtta.

Kui sellised võimalused on juba linnas olnud pikemat aega, siis miks sellega pole tegeletud?

Veelkord, kõik sõltub abilinnapea mõttemaailmast, arusaamisest kuidas linnakassasse tekib raha ning viitsimisest linnaasjadega tegeleda. Kui abilinnapea huvi on hoida turvaliselt enda toolist kinni, siis ei juhtugi midagi. Milleks tegutseda, kui saab ka muudmoodi. Puudunud on järjepidevus oluliste teemade käsitlemisel. Selline mõttemall ei vii elu aga edasi. Rakvere vajab tegusid!

Intervjueeris Meeli Seidla