Kuritegevus maakonnas on vähenenud

politseiuudis 1

Tänavuse aasta kolmel esimesel kuul on Lääne-Virumaal süütegude, mille all mõeldakse nii kuritegusid kui väärtegusid, arv võrreldes möödunud sama ajaga langenud – väärtegude puhul küll vaid 3%, kuritegude osakaal aga veerandi võrra.

Liisi Kanna

Ida prefektuuri teabebüroo juht Agur Tehver tõi välja, et kuritegude registreerimine Lääne-Virumaal on vähenenud nii viimaste aastate kui tänavuse kolme kuu andmeil – viimase puhul on suurim langus varavastastes- ja narkokuritegudes, vastavalt 41% ja 71%.

„Tänavu kolme kuuga on registreeritud kuus rasket kuritegu, mida me nimetame peitkuritegudeks ja kuus esimese astme kuritegu. Enamus neist olid narkokuriteod, aga ka üks tapmine Viru-Nigula vallas ja üks rööv Tamsalu linnas,“ tõi Tehver välja, millised teod siiski korda on saadetud.

Väärtegude avastamine Lääne-Virumaal ei ole oluliselt muutunud. 2016. ja 2017. aasta võrdluses tõusis see 9%, tänavuse kolme kuu jooksul vähenes 3%. „Väärtegude hulgas võiks mainida seda, et kolme kuu vaates on lausa 60% vähem menetletud avaliku korra rikkumisi,“ märkis politseinik, lisades, et seejuures võisid ka ilmastikuolud rolli mängida.

Nii, nagu varavastaseid kuritegusid, on vähem toime pandud ka varavastaseid väärtegusid ehk lihtsustatud keeles öelduna pisivarguseid – nende hulk on möödunud aasta kolme kuuga võrreldes langenud 21%.

Tehver nimetas varavastaste süütegude vähenemise ühe arvatava põhjusena elujärje paranemist. „Elu on pisut paremaks läinud ja tööotsi on rohkem ning teise vara himustatakse vähem,“ sõnas büroojuht. Ta lisas, et tegu on n-ö klassikalise statistilise jõnksuga – headel aegadel on näitajad pisut paremad, kehvematel halvemad.

Ühtlasi märkis Terver, et inimesed on ka ise oma vara rohkem valvama hakanud ning paljudele on jõukohaseks muutunud ka kindlustuse tegemine, mis aitab kahjude hüvitamise osas.

Kui narkokuritegude puhul toimus kolme kuu vaates suur langus, siis narkoväärtegude puhul võis näha 20%st tõusu. Narkotarbimisi pandi põhiliselt toime Rakveres ja Tapa linnas. Tapa puhul tõi Tehver esile, et statistikale on mõju avaldanud ka ajateenijad, kes naasevad kodust puhkuselt kaitseväkke narkojoobes.

Möödunud aastal hukkus Ida prefektuuri territooriumil narkoüledoosi tõttu 32 inimest, neist 5 Lääne-Virumaal – 4 Tapal ja 1 Vinni vallas. „Enamikul juhtudest oli tegemist fentanüüliga,“ märkis büroojuht ning lisas, et selle aasta kolme kuuga Lääne-Virumaal õnneks ühtegi juhtumit ei olnud.

Üle-eestiliselt on nii viimaste aastate kui ka tänavuse kolme kuu võrdluses vähenenud mõlemad süüteoliigid. „Väärtegude arv on langenud aasta-aastalt märkimisväärselt ja langus on jätkunud ka sellel aastal. Languse põhjused on peamiselt põhimõttelistes muudatustes politseitöös,“ kinnitas Tehver.

Ta tõi näiteks liiklussüütegude avastamise. „Oleme liikluses kohtades, kus on ohtlik, mitte kohtades, kus on võimalik kõige kiiremini kõige lihtsamalt ja kõige rohkem rikkumisi vormistada, rikkumiste arv iseenesest ei ole eesmärk.“

Ühe võimaliku põhjusena nimetas ta ka süütegude küberkeskkonda kolimist. „Nippe, millega püütakse teiste inimeste vara üle võtta, on päris palju. Ja arvutiteadlikkus on kehvake. Niikaua me sellele ei mõtle, kuni meid endid ei puuduta, aga kui puudutab, siis väga valusalt,“ tõdes politseinik.

Ida prefektuuri teabebüroo juht Agur Tehver.

Foto: Liisi Kanna