Loodusest leiab toidulauale palju tervistavat ja maitsvat

Karepa ravimitaimeaia perenaine Katrin Luke on valmistanud kuuseokstest tervisliku joogi. Foto: Katrin Uuspõld

Karepa ravimtaimeaia perenaine Katrin Luke juhib tähelepanu, et looduses on alanud salatihooaeg: noored võilille- ja nurmenukulehed, karulaugud, naadid, kortslehed, peagi ka hõrgud tillukesed pärnalehed – kõigist neist saab valmistada suurepäraseid salateid, mis tervist turgutavad.

Katrin Uuspõld

Karulauk, see puhastava toimega lauguline, on paljudele tuttav ja armastatud kevadine suutäis, mis oma aiast, loodusest või turult tee meie menüüsse leiab. Võilille aga teatakse rohkem kui umbrohtu. Katrin Luke ütleb, et võilill on oma toimeainete poolest kolm korda rikkam kui mistahes salatitaim. „Karotinoide on võililles rohkem kui porgandites. Koostises leidub rohkelt A-, K-, B-, C-, E-vitamiine, mineraalidest kaltsiumi, vaske,  mangaani, rauda ning lisaks on ta ka diureetilise toimega,“ loetles Katrin Luke.

Tema korjab võilillelehti salatisse varjust. „Kui nad kasvavad puu varjus, võib suvi läbi võtta, ei ole kibedad. Aga kes kibedust kardab, võib võtta rootsu ära või hoida natuke aega soolvees,“ soovitas Katrin Luke.

Ta annab nõu ka noppida salatisse nurmenukulehti, mil on puhastav toime, kortslehti ja noort naati. Viimased teevad head liigesehaiguste korral. „Mida väiksem, seda maitsvam, kõige parem on selline „kolmikvaresejalg“,“ sõnastab Katrin Luke noppimise kriteeriumi. Hilisemaid lehti tasub kuivatada, aga esimese salati või omleti soovitab ta teha just noortest lehtedest.

Paljudele tuleb üllatusena, et noored, mõnesentimeetrise läbimõõduga pärna lehed on väga maitsvad. „Need sobivad hästi karulauguga kokku nende jaoks, kes tahaksid karulaugu maitset mahendada,“ märgib Luke.

Salati tegemine on lihtne: nopitud saak valada üle meelepärase salatikastmega ja riivida peale veidi head kõvemat tüüpi juustu. Klassikaline kaste koosneb kokku segatud sidrunimahlast, meest ja õlist. Luke soovitab proovida ka sidrunimahla asemel õunäädikat, balsamicot, ebaküdoonia või alõtšasiirupit ning mee võib asendada ka pruuni suhkruga.

Toeka karulaugusalati saab, kui hakkida karulauk ja keedetud muna ning segada need hapukoorega, maitseks veidi soola.

„Noor naat on ka omleti sees suurepärane: praadida sibul ja paprika, lisada naat, valada peale lahtiklopitud muna,“ juhendab Luke. Ta soovitab proovida ka lahtist pirukat naadist: maitseks lisada paprikat ja peale valada muna-rõõsakooresegu või muna-keefirisegu.

Kes taimedest ära tunneb põldosja, siis tema võrsed ja juured on maikuus suurepärased võis praadides. „Põldosi on räniallikas, tasub neerude puhastamiseks, naha juuste, küünte limaskestade tugevdamiseks seda teha,“ soovitab Katrin Luke.

Kasulik kuusk

Katrin Luke selgitab, et noortes kuusevõrsetes on sidrunhapet ja eeterlikke õlisid, mis muudavad nad väga maitsvaks. Nendest soovitab ta blenderdada toormoosi, mida sättida lisandiks kohupiimale ja raputada peale ka veidi palmisuhkrut. „Noort okast pole vaja keeta, lihtsalt purustada koos suhkru või meega köögikombaini või blendriga peeneks ja süüa tuleb otsekohe pärast tegemist,“ õpetab ta.

Aastaringselt saab kuuseokstest – tubli paarkümmend sentimeetrit okste otstest lõigatud juppidest – valmistada aga kuuseoksajooki.

„Maitseks võib panna ka ingverit, pruuni suhkrut või mett, aga võib ka ainult okstest – seda saab teha igal aastaajal. Kuuseoksad tükeldada umbes iiesentimeetristeks juppideks, kes soovib, võib ka ainult okkaid panna valada üle veega ja blenderi või saumikseriga purustada minut-paar,“ õpetab Katrin Luke.

Roheliseks muutunud vesi nõrutada läbi sõela ning timmida veega parajaks joogiks. Kui on kangem, on justkui pits tervisejooki, kui lahjendada veega rohkem, on joogipoolis.

„Maitseb vürtsikalt. Kes soovib, lisab mett või suhkrut. Võib ka ingverijupi lisada blenderdamise ajal. Selline jook sisaldab klorofülli, C-vitamiini, eeterlikku õli, on kasulik hingamisteede haiguste ja viiruste korral. Vanas okkas on mineraale rohkem kui kevadistes võrsetes. Kuumutades paljud ained kaovad, seega on toorjook kasulikum. Seda kasutatakse väsimuse korral, pärast haiguse läbipõdemist. Mõni ütleb, et vereanalüüsid on kehvad olnud, aga nädal kuuseoksajoogi tarvitamist on verepilti parandanud,“ räägib Luke.

Kuuseokkajoogiga tehtav kuur kestab 7-10 päeva. „Tal on vaigud sees, tugevad eeterlikud õlid, nii et kellel on neerupuudlikkus, siis ei tohiks liialdada, vaid piirduda vaid ühe tervisejoogiga, aga mitte teha kuuri,“ ütleb Katrin Luke.

Kuuseokkaid saab kasutada ka maitseainena. Karepa ravimtaimeaed on teinud „Metsamaitse ürdisoola“, mille koostises on kuivatatud ja jahvatatud kuuseokkad, pihlakamarjad ja pune, mis on segatud soolaga. „Sobib suurepäraselt ahju pandava kaelakarbonaadiga, rukkijahuga paneeritud šnitslitele, midagi muud pole vaja lisada,“ ütleb Katrin.

Maitsesoolade valmistamisel soovitab ta kuivatatud ürdid hõõruda läbi sõela, marjad kuivatada-jahvatada ja segada soolaga vahekorras liiter taimi, liiter soola. „Kilogrammi vahekord on teine – liiter taimi kaalub vähem kui liiter soola,“ juhib ta tähelepanu.

Kuuseokas on ka puhastava toimega. „Kuuseokkas on pool Mendelejevi tabelit, palju kasulikke aineid: eeterlikke õlisid, flavonoide, klorofülli, lignaane, tanniine, C-vitamiini, vaike. Okastes leiduvaid fütosteroole peetakse kasulikuks halva kolesterooli alandamiseks ja südamehaiguste korral,“ loetleb Luke ja soovitab huvilistel tutvuda Ain Raali raamatuga „Kuula kuuske“.

Vaadates suvele

Suvi läbi kollaselt säravad võililleõisikud sobivad Luke sõnul suurepäraselt fritüürimiseks: vaja on valmistada pannkoogitaigen, kasta varre otsas võililleõisik taignasse ja seejärel õli sisse fritüüri. „Võililleõisikuid saab taignas valmistada ka pannil, sama saab teha kortslehega,“ julgustab ta proovima.

Angervaks hakkab juulis õitsema ja temast saab teha maitsvat ning kasulikku siirupit. Luke õpetab, et õied tuleks üle valada suhkrusiirupiga ja lisada midagi haput, et käärima ei läheks.

„Sidrunhape, punased ja mustad sõstrad, rabarber (sisaldab oksülaathappeid, kel liigestele probleeme, see ei peaks rabarberiga tegema), mahesidrun, ebaküdoonia. Viimane valmib küll sügisel, aga selleks ajaks võib angervaksa ära kuivatada või sügavkülma pista ja hoopis sügisel seda siirupit teha,“ õpetab Katrin Luke ja soovitab neil, kel pole liigeste ja soolade ladestumisega probleeme, proovida teha angervaksasiirupit rabarberiga, mis annab väga ilusa

värvi ja hea maitse. Siirupiga ülevalatud taimed-marjad lastakse üks öö seista, siis kurnatakse ja lastakse keema viieks minutiks ja siis pudelisse. Katrin Luke ütleb, et võib teha ka angervaksast ja marjadest kange tõmmise, kurnata ja lisada siis suhkur ja keeta 5-10 minutit. Maitsev jook saab gaseeritud veega ja jääga suvel palava ilmaga nautimiseks, talvel on hea sellega liigesevalu korral kuure teha.

„Angervaks on kasulik liigestele, ajab soolasid organismist välja, on põletikuvastase toimega, tegutseb organismis nagu aspiriin, on verdvedeldav,“ loetleb Luke angervaksa häid omadusi.

Suvel kasvavad nõgesed, põdrakanepi, pune ja maitsetaimed, aga ka lehtkapsa, lehtpeedi ja peedilehed soovitab Karepa ravimtaimeaia perenaine ära kuivatada ning valmistada neist rohejahu. Selleks tuleb kuivatud taimed peenestada ja läbi sõeluda. Tulemuseks ongi rohejahu, mida on hea panna karaski-, pannkoogi-, leiva-, muffinitaigna ja smuutide sisse, aga ka rukkikamaga keefiri või peti sisse.

„Mina püüan rohejahu kokku segades jälgida, et kõik olulised ained oleks kaetud: nõges annab rauda, kaltsiumi, räni, magneesiumi; põldosi räni; mangoldi- ja peedilehed joodi, lehtkapsas kaltsiumi ja rauda, petersell rauda,“ loetles Katrin Luke.

Maitsva ja kasuliku smuuti saab tema näpunäidete kohaselt, kui leotada toortatar, loputada see sõelal ja panna koos õunte, jõhvika, pohlade või mõnede teiste marjadega blenderisse ning lisada ka veidi rohejahu.

Kel tõsisem huvi taimedest saadava tervise kohta, neil soovitab Luke lugeda soomlanna Sinikka Piippo raamatuid, millest paljud on ka eesti keelde tõlgitud. Ta ise on kirjutanud „Tervendava kokaraamatu“ ja „Eesti väikese ravimtaimeraamatu“, retsepte leiab ka Karepa Ravimtaimeaia kodulehelt.

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga