Mehed ja kiirus

Sel nädalavahetusel jõuab Rakvere Teatrikinno hetke Eesti vaadatuim film „Le Mans ’66“, mis põhineb tõsielusündmustel.

Tõnu Lilleorg

Loo keskmes on kaks autopilooti: Carrol Shelby (mängib Matt Damon) ja Ken Miles (Christian Bale). Päris elus konkureerisid nad omavahel rallirajal, siis läks Shelby tervislikel põhjustel erru. Ta hakkas ehitama võidusõiduautosid ja Milesist sai tema testsõitja.

Näeme ekraanil, kuidas Miles tunneb autosid läbi ja lõhki ning on sõitjana tõeline uljaspea, kuid omab raskusi oma võimete realiseerimisel, sest ettearvamatu mehe kuulsuse tõttu pelgavad autofirmad temaga koostööd teha. Shelbyt muserdab asjaolu, et pidi spordist loobuma oma võimete tipul 1959. aastal, kui oli äsja võitnud autospordi ühe prestiižsema võistluse – Le Mansi 24 tunni sõidu. Need tegelaste sisepinged annavad filmile mõnusa, draamafilmile omase käigu.

Võinuks juhtuda, et mehed oleksid oma eluga omal moel edasi läinud, kui mitte Fordi autotehasel poleks tekkinud ideed hakata osalema autospordivõistlustel ja võita Ferrarit Le Mansi sõidul. Shelby palgatakse seda ideed ellu viima ja Milesist saab tema meeskonna piloot.

Filmis näeb rohkelt kaadreid autodest ja pilootidest rajal võistlemas. Need vaated on visuaalselt väga atraktiivsed tänu erakordselt heale kaameratööle ja näidatava lausa dokumentaalsele usutavusele. Muu hulgas näitab kaamera rallimöllu näiteks kusagilt rataste kõrguselt vaevu teest kõrgemal või liigub enam kui 200 kilomeetrit tunnis kihutavate autode kohal.

Miles on piloodina erakordne isiksus. Tema jaoks on auto midagi enamat, kui insenertehniline konstruktsioon. Võimekas masin ja oskus sellega sõita on Milesile võimalus kogeda võidusõidul vaimses mõttes justkui teises dimensioonis olemist. Miles usub, et sellises erakordses fookuses olles on võimalik sõita täiuslik ring.

Christian Bale tuleb Milesi rolliga suurepäraselt toime, kuid veelgi huvitavama rolli teeb Matt Damon. Kas kumavad tema rollisooritusest põneval viisil läbi mõned varasemad rollid või on tal õnnestunud leida mingit eriti lahedat värvi oma tegelasele – sellest on raske aru saada, kuid näitleja mäng on erakordselt õnnestunud.

Seega, tänu visuaalsele atraktiivsusele ja hea draamafilmi kvaliteedile, võib „Le Mans ’66“ pakkuda meeldiva elamuse paljudele.

Peategelastel on võidu sõitmisest ühine visioon. Foto: kaader filmist