Papagoitreeneri Katarina Brighti ime(lised) linnud

papagoitreener

„Halloo!“ vastab telefonihelinale madal hääl. Vastaja ei ole inimene, vaid hallpapagoi Robbie (7), Eesti Loomakaitse Liidu papagoitreeneri Katarina Brighti (39) suleline. Eksootiline isend on enda taltsutaja oskuste ja võimete peegeldaja – metsikust linnupojast on kasvanud lahe ja mõistlik lind, kes teeb oma perenaisega koostööd. Vesteldes.

Anu Neuhaus

Lindu ega looma ei võeta katse- ja eksitusmeetodil, kuid kuidas aru saada, et lind lemmikuks sobib? Papagoitreener soovitab teha testi, mille põhjal saab kohe sotti, kas ollakse n-ö linnuinimene.

David Copperfieldi vendade õpilane

“Mine külla kellelegi, kes peab kodus papagoid. Kui lind väga meeldib, tekib ka endal või pereliikmel suur soov lind koju võtta. See on soov, mida tuleb justkui ise kogeda,“ ütleb ta ja kinnitab, et ka siis ei tasu maailma teise otsa linnu järele minna. „Soovitan esimeseks linnuks võtta mõne väiksema isendi, hea valik on viirpapagoi.“

Katarina sõnul on ka seda linnukest võimalik rääkima õpetada. „Tema sõnavara on keskmiselt paar sõna, kuid ta räägib. Loomulikult nõuab see pühendumust.“

Fanatism on tegelikult oluline märksõna, kui soovid endale sõnakuulelikku lindu. Papagoide, nende intelligentsete lindude koolitamine ei olegi nii lihtne, nagu esialgu tundub. Selle, et lindude õpetamise juures pole palvete, käskude ja keeldudega midagi teha, sai linnuõpetaja selgeks ennast puudutava kogemuse läbi. Katarina, kellel on rõõm panna rääkima nii oma kui ka võõrad linnud, igatses endale seltsilist, kes elab rohkem kui kümmekond aastat.

Ta leidis ühest Hollandi linnukasvatusest Aafrika hallpapagoi, kes pidavat elama kaheksakümneaastaseks ja liigi poolest on üks maailma suuremaid rääkijaid linde. Ilus ja uhke papagoi saabus perenaise juurde, aga dresseerimata. Tema karjumis- ja hammustamisharjumused ehmatasid uue omaniku murelikuks ja nõutuks. „Ta oli agressiivne, ei lasknud end kättegi võtta. Ta karjus ja hammustas kõvasti. See kestis nädalaid, mu käed olid veriseks toksitud. Pöördusin linnuarsti poole, kes ei osanud öelda muud, et kui lind hammustab, tuleb talle tops pähe panna.“

Katarina mõistis, et enda ja linnu aitamiseks peab ta teemat valdama. „Kahjuks pole Eestis selle kohta piisavalt usaldusväärset õppematerjali ega ka ühtegi kogemustega linnutreenerit. Lõpuks jõudsin oma otsingutega Ameerikasse. Mustkunstnik David Copperfieldi poolvennad, kes mõtlevad staarile show´ tarbeks papagoitrikke, koolitavad ka taltsutajaid. Pool aastat õppisin interneti teel, teoreetilised ja praktilised harjutused olid mahukad, mitmekülgsed ja keerulised,“ meenutab Katarina.

Juba paari nädala pärast koges linnuomanik, et õpetamisest on kasu. Kuidas? „Oluline osa on dieettreeningul, nagu koertel. Lindu tuleb hoida poolnäljas, kui trikk on tehtud, saab ta maiuse. Lemmiksöögid tuleb ära võtta, kui linnul on isu suur, küll siis teeb ka triki,“ ütleb papagoitreener.

Linnu rääkima hakkamiseks on vaja kannatust ja aega. Katarina ütleb, et Robbie hakkas rääkima umbes aasta pärast. „Ta ütles selgelt mõned sõnad. Lihtsalt tuleb ära tabada, millal ta hakkab vilistama ja säutsuma, sellel hetkel tuleb minna tema juurde ja korrutada väga aeglaselt sõna, mida soovid, et ta õpib. Uue lause õppimine võib võtta aega kuni nädal, seega on vaja kannatust, võib olla ka nii, et ei tule ega tule seda sõna või lauset ja siis järsku hakkab ta rääkima.“

Robbie´ muljetavaldav repertuaar

Robbie´ kõige pikem lause koosneb kaheksast sõnast ja see on tema eriline lemmik, mida ta kordab heameelega: „Tasuta-info-telefon-üks-kuus-kolm-kuus-kuus.“ Muuhulgas suudab ta öelda: „Vaadake „Suvereporterit““, laulda jalgpallilaulu „Ole-ole-ole-olee“ ja „Palmisaart“. Hommikul tervitab ta pererahvast ja õhtuti soovib head ööd.

Tänaseks oskab see poiss 200 sõna, kuid selgub, et seda polegi nii palju. „Enim rääkiv papagoiliik õpib eluea jooksul ära 2000 sõna ringis,“ teab Katarina.

Sõnaline areng pole kõik, mida naine on suutnud linnule õpetada. Sellel suvel ennustas Robbie ametlikult jalgpalli MMi tulemusi. Ta mängib korvpalli ja klotsimänge, loomulikult lindudele mõeldud mänguasjadega.

Imevigurid ja Robbie´ korterimõõtmetes linnupuur – kas ainult nii on võimalik kasvatada tubli lind? „Soovitan linnule muretseda suure puuri, tal peab olema ruumi lennata, oluline on õige asetus – lind ja inimene peavad olema ühel kõrgusel. Puuris peavad olema naturaalsed oksad, iga päev värske vesi, puuviljad, vitamiinid. Mingil eluetapil võiks talle muretseda ka liigikaaslase – seltsis segasem. Mänguasjad on hea valik ja kiik, nad jumaldavad kiikumist. Tõmbavad nokaga hoo sisse, vilistavad ja laulavad sinna juurde,“ ütleb Katarina ja arvab, et kogu see lõbu läheb olenevalt linnust maksma keskmiselt 100-5500 eurot.

Nii suur summa on loomulikult proffidele nagu tema, kellel on kodus lisaks papagoi Robbie´ le ka koer Nuki, kaks teemanttuvi, sisalik habeagaam, hobune, lihaveisekari ja forellitiik. Pole ka ime, et ta seab juba uusi sihte. „Veel sellel aastal soovin avada Eesti esimese papagoikeskuse, kus toimuvad koolitused, ekskursioonid, perepäevad. Seal asub linnuhotell, tulevikus veterinaariabi,“ räägib Katarina tulevikuplaanidest ja võib arvata, et mõnikord vastab Robbie linnukeskuses ka telefonile.

Share This: