Rail Baltic põhjustab vastasseisu

DSC_1439

31. jaanuaril sõlmisid Balti riikide valitsusjuhid kokkuleppe Rail Balticu (RB) rajamiseks. Eestis kulgeks uus raudtee Tallinnast Iklasse. Mitte kõik ei ole aga valitud lahendusega rahul.

Liisi Kanna

Väike-Maarja Põllumeeste Selts on esitanud avaliku pöördumise, milles kutsub üles Rail Balticu teemadel arutelusid pidama. Esimene kõnekoosolek toimus esmaspäeva õhtul Väike-Maarja seltsimajas, kus osalesid nii MTÜ Avalikult Rail Balticust juhatuse liikmed kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu projektijuht Kristjan Kaunissaare.

 

Rail Balticu projekt

Kaunissaare andis ülevaate RB projektist ja selle hetkeseisust. „Projekti raames ehitatakse Euroopa rööpalaiusel elektriraudtee Tallinnast Leedu-Poola piirini,“ sõnas ta ning selgitas, et RB hakkab kuuluma Euroopa transpordivõrgu põhivõrku, mille moodustavad kümmekond koridori. „Samasse koridori kuulub ka Via Baltica maantee.“

Trassi kogupikkuseks on 700 km, sellest 213 km Eestis. „Planeeritud on nii, et RBl oleks võimalik sõita 240km/h, kaubarongide puhul 120 km/h,“ lisas koordinaator.

„Eesmärgiks on ühendada Balti riigid Soome ja Euroopa raudteevõrku, vähendada transpordi keskkonnamõjusid ja tugevdada Balti riikide majanduslikku potentsiaali,“ loetles Kaunissaare. „RB rajamise üheks aluseks on planeering „Eesti 2030+“.“

Kuigi Baltimaade vahelisest raudteest on räägitud tunduvalt kauem, algasid maakondlikud planeeringud 2013. aastal. RB läbib Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. „Täpsema trassi panevad paika kolm maavanemat,“ sedastas koordinaator. Neis maakondades on toimunud planeeringute väljapanekud ning avalikud arutelud.

Kolme Balti riigi valitsusjuhid allkirjastasid kokkuleppe RB rajamiseks 31. jaanuaril 2017. Ehituse algusajaks on määratud 2019. aasta, valmima peaks RB 2025. aastal, sellele järgneb testperiood ning 2026. aastal peaks olema võimalik alustada reaalset vedu.

Otsetrassi eelistena, võrreldes mõne pikema alternatiiviga, tuuakse välja nii väiksemat maksumust kui kokkuhoidu transpordile kuluva aja pealt.

„RB saab olema üks osa Eesti raudteevõrgust ja selle rajamine ei tähenda muu transpordivõrgu taandarengut,“ rõhutas Kaunissaare.

 

Vaidlusküsimused

Väike-Maarjas toimunule sarnaseid kohtumisi trassist kõrvale jäävates maakondades varem korraldatud ei ole. MTÜ Avalikult Rail Balticust esindajate hinnangul tuleks seda aga igal juhul teha, nemad ei toeta projekti praegusel kujul. Kaheldakse projekti tasuvuses ning ennekõike ollakse valitud trassi paiknevuse vastu.

Looduskaitse valdkonna eksperdi Mati Kose hinnangul ei ole valitud trass hea lahendus inimeste ega looduse seisukohast, kuna see lõhuks rohevõrgustiku tuumala. „Vaja on rohkem ja ökoloogilisemaid alternatiive. Objektiivne hindamine on tegemata,“ rõhutas Kose.

„Rohevõrgustikku RB kindlasti ei lõhu,“ oli Kaunissaare veendunud. “Loomulikult avaldab see mõju piirkondades, kus rohevõrgustikku läbib. Oluline on ette näha ja rakendada rohevõrgustiku jätkuva toimivuse tagamiseks erinevaid meetmeid.“

Teise tulise vaidlusküsimusena kerkis üles projekti rahastamine, mille osas andis koosolekul omapoolse ülevaate MTÜ Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal. Ta rõhutas, et Euroopa Liidu toetused sõltuvad paljuski riigi elatustasemest ning kuna Eesti elatustase on tõusuteel, siis ei pruugi me ehituse lõpuni vajaminevas mahus raha saadagi. „Võtame endale kohustuse, aga selgust rahastuse osas ei ole,“ avaldas Humal muret.

Kaunissaare hinnangul on see väide ekslik. „RB rahastamine on siiani toimunud Euroopa ühendamise rahastust (CEF) ning tulevane rahastamine ELi eelarveperioodil 2021+ hakkab eeldatavasti toimuma samalaadselt. CEF on ELi mõistes nn keskne fond, millest on vahendeid võimalik taotleda kõigil liikmesriikidel, ka sellistel, mille elatustase ületab näiteks Ühtekuuluvusfondi (ÜF) kasutamiseks kehtestatud ülemmäärasid.“