Sündmuskohalt lahkumine toob kaasa kopsaka trahvi

Asündmuskohalt lahkuminevariipaigast põgenemine on tõsine rikkumine ning tähendab autojuhile karmi karistust. Vastutusest pääsemiseks püüavad seetõttu paljud süüdlased salaja lahkuda. Politsei andmetel õnnestub sellistest juhtidest kätte saada aga kahjuks vaid väikene osa ja kahju tuleb kannatanul endal kanda.

Mari Mölder

Probleemiga, kus parklas on võõras auto kriimu või mõlgi tekitanud, on nii mõnigi kokku puutunud. Sageli lahkub kahju tekitanud sõidukijuht sündmuskohalt ja kuna pole teada teist osapoolt, siis kannatanut liikluskindlustus ei aita. Olukorrast pääsemisel aitab ainult kaskokindlustuse olemasolu. Nii politsei kui ka kindlustusfirmad kinnitavad, et kui juhtunul tunnistajaid pole, siis ei ole ka neil suurt midagi teha. RSA kahjukäsitlusosakonna juhataja Eero Link ütles, et kahju hüvitamise korral on liikluskindlustuse seisukohast oluline teada saada osapoolte andmed: automark, registreerimisnumber ja juhi andmed. „Liiklusõnnetuse puhul peavad osapooled  vahetama andmeid ja püüdma kohapeal selgusele jõuda , kes võis põhjustada kahju. Kui aga kokkuleppele ei jõuta, siis tuleb kutsuda tunnistajad või politsei,“ ütles Link.

Lahkumine toob karistuse

On ka niisuguseid autojuhte, kes pärast kokkupõrget rooli tagant välja tulevad, veenduvad, et tekitati mingisugune kahju võõrale autole, vaatavad kiirelt üle õla ning veendudes, et keegi juhtunut pealt ei näinud, pagevad kiirelt autorooli tagasi ja sõidavad minema. Politsei sõnul on avariipaikadelt põgenemise põhjusteks enamasti soov vabaneda igasugusest vastutusest tehtu ees, ükskõiksus teise vara suhtes või mõni sõitu keelav asjaolu. “Tihtipeale seda õiget põhjust teada ei saagi. Kui teisel autole külge sõidetakse, siis vabandatakse, et ei saadud aru, oldi paanikas või šokis, kuid kogenud politseinikku sellised ütlused ei veena.. Sageli on lahkumise põhjuseks ka inimese taust, näiteks on ta alkoholijoobes või puudub juhtimisõigus,“ rääkis Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Elari Kasemets. Veel kardetakse, et kahju on suurem kui trahv, kuid peamine on vastutusest pääsemine. „Liiklusseaduses on eraldi paragrahv selle kohta, mis on  sündmuskohalt lahkumine: selle eest saab karistada kas rahatrahviga kuni 1200 eurot või arestiga. Lisaks saab rahatrahvile veel ka juhtimisõiguse ära võtta,“ täiendas Kasemets.

Eero Link selgitas, et kui hiljem avastataksegi rikutud auto, siis ei pea see siiski jääma omaniku enda asjaajamiseks, vaid tuleks näiteks uurida kas piirkonnas on turvakaameraid. Ta lisas, et suurtes parklates on sageli turvakaamerad, mille pildi abi on näha, kas auto on parkides teist autot riivanud. Kui juht lakub sündmuskohalt, siis on ta tuvastatav ja liikluskindlustuse kontekstis on võimalik asi siiski korda ajada.

Valskust ei saa välistada

Kui aga kahju põhjustanud juht jääb sündmuskohale, siis tuleb igal juhul üles kirjutada tema isikuandmed, paluda näha näiteks juhiluba ja veenduda, et süüdlasel poleks hiljem alust olukord hoopis vastupidi keerata ning tunnistusi muuta. Viimast tuleb kindlustusseltsil RSA ette, sest siis, kui liiklusõnnetus juhtub, on osapooltel emotsioonid kõrged, sündmuskohal märgitakse kõik õigesti üles, kuid hiljem muudab süüdlane pahatahtlikult oma ütlusi. „Lähtume olukorrast, mis parajasti käsil on, analüüsime kogutud materjali otsast otsani läbi ja teeme otsuse, kes on liiklusõnnetuse põhjustaja. Valskust ei saa kunagi välistada, kuid kindlustusseltsid püüavad siin olla põhjalikud ja täpsed ning hüvitada kahju just kannatanud poolele. Selle nimel pingutatakse, et tõde välja selgitada,“ selgitas Link.

Viimastel aastatel leidub üha rohkem neid inimesi, kes avariid pealt nähes annavad sellest ka märku. Politsei kutsub selliste juhtumite puhul teada andma kas lühinumbrile 110 või jätma kannatanu autole kasvõi paberi peal teade oma kontaktandmetega.

Foto: politsei

One Comment