Tapal toimus filmicasting

Sel suvel algavad Lääne- ja Ida-Virumaal uue Eesti-Soome mängufilmi „Igitee“ võtted. Taustanäitlejate ning massistseenides osalejate otsingud on täies hoos.

Liisi Kanna

Tapa Kultuurikojas korraldatud casting´ule ilmus 86 inimest, kes avaldasid soovi filmivõtetel osaleda. Tegelikult vajatakse massistseenidesse tegelasi aga tunduvalt rohkem ning sarnaseid otsinguid viiakse läbi ka mujal.

Filmi „Igitee“ rezhissööriks on Antti-Jussi Annila ning Eesti-poolseks produtsendiks Kristian Taska.

Film jutustab loo Soomes elavast Jussi Ketolast, keda äärmuslased kommunistlikes vaadetes süüdistavad ning vägivaldselt kodust ära viivad. Nõukogude Venemaa territooriumile põgenedes satub Ketola NKVD kätte ning talle tehakse ülesandeks sulanduda ameeriklaste farmi ning NKVDd nende tegevusest informeerida.

Vajatakse üle 250 inimese

„Igitee“ casting´urezhissööri Piret Toomvap-Schönbergi sõnul on selles filmis väga palju massistseene. „Kui tegevus toimub külas või kui on tegemist tänavate, linnade ja haiglatega, siis on kogu aeg askeldamas rohkesti inimesi,“ kirjeldas ta.

Kõige rohkem osalejaid vajatakse pesapallivõistluste filmimisele, kus pealtvaatajaks peaks kehastuma umbes 250 inimest. „Kõik tribüünid, mis ehitatakse, tuleb inimestega ära täita,“ sõnas korraldaja.

Soovijaid tuleb aga rohkemgi leida. „Alati on loomulik kadu. Algul tulevad kõik suure „hurraaga“, aga siis suvel on osa ära sõitnud ja osa mõtleb ümber. Ja inimesed ei ole ka kõikidel aegadel vabad,“ rääkis Toomvap-Schönberg.

Casting´urezhissööri sõnul ükski soovija, kes valikus osalenud, filmivõtetest kõrvale ei jää. „Nendel, kes on ennast kirja pannud, pettuda tule, et neid üldse ei kutsuta.“

Lisaks massistseenidesse osaliste otsimisele püütakse leida 20 inimest, kes kogu võtteperioodi jooksul külaelanikke mängiksid. „Ma otsin 20 inimest, keda me väga hoolega valime sinna filmi. Neil ei tohiks tekkida kaamerakrampi, kui nad on peategelase kõrval,“ jutustas otsingu läbiviija.

Kasuks tuleb loomulikkus

Tema sõnul peaks neil inimestel olema anne näha ekraanil loomulik välja. „Me ei taha, et inimesed meile mingit näitemängu hakkavad tegema, vaid reageeriksid vastavalt olukorrale. Kui on rõõmus, siis on rõõmus, ja kui on kurb, siis on kurb. Film on nihukene karm asi, et seal on kõik võlts näha.“

Ajaloolise filmi osalejate otsinguil hinnatakse väga ka loomulikku välimust tervikuna. Kasuks tulevad näiteks värvimata juuksed ja kunstripsmete ning kunstküünte puudumine.

Kuna filmi „Igitee“ külaelanike puhul on tegu Ameerikast pärit soomlastega, kes Karjalasse oma kodu ehitamisel on palju füüsiliselt rasket tööd teinud, siis võiks see ka 20 otsitava osatäitja välimuses esile tulla. „Rezhissööri soov on, et nad oleksid sitked, soonilised ja kõhnad. Aeg on ikkagi raske,“ kirjeldas Toomvap-Schönberg.

Osadesse loodetakse leida karakteersed ning meeldejäävad näod. „Lõpuks ikkagi valime mingi rühma inimesi välja nägude järgi. Kuna tegemist on Ameerikast tulnud soomlastega, siis seal on vaja mingi nüanss leida,“ nentis ta.

Külaelanikke kehastama otsitakse täistööjõus inimesi, kes oskaksid teha maatöid ega pelgaks loomi. Väga oodatakse ka perekondi, kes kõik üheskoos oleksid nõus osalema.

Lisaks ei tohiks need inimesed olla väga häbelikud. „Filmi traagilises lõpus tapetakse kogu külarahvas ning inimesi lohistatakse pori sees, lükatakse ja tõugatakse. Seepärast ei tohiks nad häbeneda, kui neil kuskilt riided narmendavad või mõni kehaosa paistab. Julged peavad olema,“ kirjeldas Toomvap-Schönberg masendavat stseeni.

Võtetel ei ole kerge

Tapalt on massistseenidesse inimesi otsitud varemgi. Näiteks filmis „1944“ osales 200 Tapalt ning Aegviidust tulnud inimest. Kaadreid, kus kohalikud inimesed sõjapõgenikke mängisid, võib casting´u korraldaja sõnul pidada pärliteks.

Toomvap-Schönberg meenutas, et filmi võtetel olid siinsed inimesed väga vaprad. „“1944“ võtted toimusid 30kraadise kuumaga. Siis ma mõtlesin esimesel päeval küll, et keegi ei tule tagasi peale seda kadalippu. Aga kõik tulid, ka pered koos sülelastega.“

Ka „Igitee“ casting´ul rõhutas ta, et võtetel osalemine ei ole kerge. Päevad on pikad ning ootamist palju. „Kes on varem filmivõtetel käinud, need teavad, et 90 protsenti on ootamist ja ainult 10 protsenti tööd.“

Esimesel ülevaatusel kellegi vastupidavust proovile siiski ei pandud. Tarvis oli jätta vaid oma kontaktandmed ning seejärel tehti igaühest paar pilti.

Kohal käis inimesi igas vanuses. Osalemise põhjuseidki oli mitmesuguseid. Mitu vanemat prouat tõid välja, et aega on palju ja see annab võimaluse suvel seda millegagi sisustada. Mitmed nimetasid, et tahaks lihtsalt näha, kuidas filmi tehakse.

Tapal sündinud Regina Jatsenkol oli aga tõsisem huvi just ajalooliste filmide vastu. „Mulle meeldivad ajaloolised filmid, sealsed kostüümid, soengud, ehitised ja sündmused,“ rääkis ta. „See on ka hea väljakutse, et endas rohkem julgust ja enesekindlust leida. Meil on ju üks elu, tuleb huvitavaid asju proovida.“

Ema-tütar Silja ja Gerli tundsid otsest huvi ka näitekunsti vastu. „Tütar on käinud Hispaanias teatrikoolis. Mõtlesime, et tuleme ja proovime,“ rääkis Silja. Mida võtetel teha tuleb, ei osanud nad väga aimata. „Varem ei ole käinud. Aga kujutan ette, et äkki peab näiteks vaksalis ringi kõndima või jooksma,“ arutles Silja. „Me ei pabista. Tulime lihtsalt nautima,“ lisas Gerli.

Otsingud jätkuvad

„Igitee“ võtted toimuvad suvel ning põhiliseks võttepaigaks on Varangu vana koolimaja ümbrus. Osa stseene filmitakse Jõhvi tänavatel.

Praeguseks on casting´ud toimunud Tapal, Kundas ja Haljalas. Osalejate otsingud toimuvad kindlasti ka Rakveres ning Jõhvis. Kõik, kes casting´ule minna ei saa, ent sooviksid filmivõtetel osaleda, võivad julgelt võtta ühendust Piret Toomvap-Schönbergiga meiliaadressil helispildis@hotmail.com.

Ülevaatusele kogunes huvilisi igas vanuses. Fotod: Liisi Kanna