Tegucigalpa – pealinn, mille nime päritolu ei teata

Honduras-CIA_WFB_Map

Maailmas on umbes 200 iseseisvat riiki ja kuna igal neist on vähemalt üks pealinn (mõnes riigis on ka kaks), siis on pealinnugi umbes sama palju. Täna on ühel neist sünnipäev. 439 aastat tagasi ehk 29. septembril 1578. aastal asutati Kesk-Ameerikas linn, mis praegu kannab Hondurase pealinnana Tegucigalpa nime.

Kõige varem on Tegucigalpa nime maininud oma ettekannetes Kesk-Ameerika maid vallutanud Hispaania konkistadoorid Pedro de Alvarado (1536. aastal) ja Alonso de Cáceres (1546. aastal). Need raportid kinnitavad, et Tegucigalpa linna ei rajatud tühjale kohale, vaid kohalike indiaanlaste asula ümber.

  1. septembril 1578. aastal asutasid siia elama kolinud hispaanlased uue linna, mis sai nimeks Real Villa de San Miguel de Tegucigalpa de Heredia. Hondurase pealinnaks on Tegucigalpa aga alles 1880. aastast. Kuigi veel eelmise sajandi keskel oli tegu üsna väikse ja tähtsusetu asulaga, siis nüüdseks on sellest saanud Kesk-Ameerika üks suuremaid linnu.

Hondurase pealinna puhul on kõige põnevamaks probleemiks Tegucigalpa nime päritolu, sest selle kohta on välja käidud kümneid versioone, kuid lõplikku tõde pole suudetud selgeks teha. Teadlased pole jõudnud üksmeelele, kust linna nimi ikkagi pärineb. Suurem osa allikatest viitab siiski, et sõna on arvatavasti pärit nahua (nahuatli) indiaanlaste keelest.

Kõige levinuma ja ametliku versiooni kohaselt tuleneb Hondurase pealinna nimetus nahua sõnast taguz-galpa, mis tähendab tõlkes „hõbemägesid”. Samas on see tõlgendus üsna küsitav ja ebaloogiline, sest tol ajal piirkonnas elanud põliselanikel polnud aimugi, et nende maa-alal leidub mingeid maavarasid. Rikkalike hõbedamaardlate avastajateks olid 16. sajandil Hispaania konkistadoorid, kes võisid seda territooriumi hakata hiljem tõepoolest „hõbemägedeks” kutsuma, kuid pärismaalased ei osanud sellist nime kindlasti kasutada.

Mehhiko ajaloolane José Ignacio Dávila Garibi (1888-1981) ja filoloog Alfredo Barrera Vásquez (1900-1980) püstitasid hüpoteesi, et tegucigalpa sõna algallikaks võivad olla nahuakeelsed sõnad tecuztlicallipan või tecuhtzincalpan. Esimese tähenduseks on „rikaste elukoht”, „ülikute residents” või „koht, kus on ülikute hobused” ning teisel „armastatud isanda kodu asupaik” või „tarkade inimeste mägi”.

Hondurase jurist ja filoloog Alberto de Jesús Membreño Márquez (1859-1921) väitis oma raamatus Kesk-Ameerika toponüümikast, et Tegucigalpa on nahua sõna teguycegalpa, mis tähendab „teravaotsaliste kivide maju”. Tema arvates ei saa traditsiooniline tähendus „hõbemäed” vastata tõele juba seetõttu, sest Taguzgalpa oli Hondurase idapiirkondade antiikne nimi. Pealegi tähendavat taguzgalpa „kollase maa maju”.

Hondurase ajaloolane Irma Leticia Silva de Oyuela (1935-2008) oletas, et Tegucigalpa nimetus võib pärineda mõnest teisest keelest ja tähistada hoopis „värviliseks maalitud kive”, mis olevat kooskõlas ka piirkonna geoloogilise kirjeldusega.

Mehhiko ajaloolane Antonio Peñafiel Berruecos (1839-1922) on oletanud, et Hondurase pealinna nimetus tuleneb sõnast tecutlicalpa, mis tähendab „kuninglike losside peremeest”.

Hondurase kirjanik Rafael Heliodoro Valle (1891-1959) on märkinud, et algnimetuseks võib olla Teguiazkalpa, mis pidavat tähendama „iidsete ja auväärsete mägede piirkonda”.

Saksa filoloog Rudolf Riemel Schuller (1873-1932) tegi ettepaneku pidada Tegucigalpat aga kohaks, kus asub „koidiku kodupaik”.

Uuema aja teadlastest on Hondurase antropoloog Gloria Lara Pinto (1952) seevastu välja mõelnud, et Tegucigalpa võiks tähendada „väikese isanda maad”. Hondurase ajaloolane Mario Felipe Martínez Castillo (1932-2012) aga pakkus välja, et Tegucigalpa tuleneb lenka keelest ja tähendab „kohta, kus isandad koosolekut peavad”.

Teiste teooriate kohaselt võib Tegucigalpa algsõnaks olla ka togogalpa, mis tähednab nahua keeles „väike roheline papagoi“ või Toncontín – pisike linn Tegucigalpa lähedal. Toncontín on ka nahua päritolu Mehhiko tants. Sellised versioonid pakkus välja Guatemala ajaloolane Flavio Rodas Noriega.

Kokkuvõtteks võib öelda, et viimast sõna Tegucigalpa päritolu osas pole veel öeldud. Kuid peaaegu kõik teadlased nõustuvad sellega, et „hõbemägede” teooriast Hondurase pealinna puhul rääkida ei saa. Sellele vaatamata usub valdav enamus Tegucigalpa praegustest elanikest, et just „hõbemägede” versioon on kõige õigem.

Allan Espenberg

Tegucigalpa kaart. Allikas: wikipedia.org

Share This: