Vabatahtlikud aitavad kadunud inimesi otsida

Paljud ei tea, et Eestis tegutseb sihtasutus, mis koondab maakondade vabatahtlikke, kes kadunud inimesi vajadusel otsivad või abistavad inimotsingutel politseid.

Kaius Mölder

Sihtasutuse Kadunud tegevjuht Aare Rüütel ütles, et neil on olemas operatiivrühm, kes vastavalt võimalustele hakkab abi vajavas piirkonnas kogunema ja otsingutega tegelema. „Otsinguid alustame kas koos politseiga või kui oleme varem kohal, siis teeme selleks ettevalmistusi,“ lisas Rüütel.

Paljud tahavad abistada

Sihtasutuse kontori seinal on maakaart, millesse on torgatud värvilised rõhknaelad: kollased tähistavad, et piirkonnas on olemas vabatahtlikud, rohelised elusalt leitud, punased teadmata kadunuid ja sinised surnult leitud inimesi.

Kollaste täpikeste järgi saab aru, et Eestis on päris paljudes kohtades olemas inimesed, kes otsingutes oleksid nõus kaasa lööma. Lääne-Virumaal on vabatahtlikud olemas Võsul, Kundas, Rakkes, Väike-Maarjas ja Rakveres.

Viimane juhtum, kus Viljandis otsiti kaduma läinud 6aastast poissi, tõi sihtasutusse ridadesse juurde palju uusi liikmeid. Paljud on avaldanud valmisolekut kohe reageerida sündmusele. „See on meile väga suur au,“ ütles Rüütel.

Kadunud inimese kohta riputab sihtasutus kohe Facebooki info, mida hakatakse aktiivselt jagama. Samuti on olemas vabatahtlike telefonilist, mille kaudu antakse teada kogunemisest.

Rüütel rõhutas, et kui lähedane inimene on kadunud, tuleb hakata kiiresti tegutsema ja infot kas politseile või neile jagada. Ta ütles, et kui lähedastes suhetes ollakse, siis tunnetatakse, kui midagi on pahasti. „Sisetunne ütleb, kui jama on käes –  ööseks pole koju tuldud, telefonile ei vastata, naabrid on üle küsitletud. Mis sest, et kell on näiteks kolm öösel, meie töötame 24 tundi ööpäevas, samuti töötab ööpäevaringselt ka politsei. Ei tohiks tegelikult häbi olla ka sellel kellaajal sõpradele helistada ja uurida, kus nooruk on,“ rääkis Rüütli.

Politsei alustab teadmata kadunud inimese otsinguid tavaliselt info kogumisest, seepärast on esmaetapil tähtis koostöö kadunud isiku lähisugulastega. Tuleks ausalt anda teavet koduste tülide, pahanduste, rahamurede, kadunud isiku võimaliku suhtlusringkonna ning võib-olla ka elukorra värskete muudatuste kohta.

Oluline koostöö lähedastega

Kui inimene jääb teadmata kadunuks pikemaks ajaks, on suur tõenäosus, et inimene ise ei soovi enda leidmist või on ta langenud kuriteo või õnnetuse ohvriks. Vahel harva ei soovi teadmata kadunud inimene teatud põhjustel oma lähedastega suhtlemist ja otsustab jääda neile tabamatuks.

Politsei sõnul on sellegipoolest otsijate ülesanne selgitada välja põhjus, miks inimene kadunuks jäi ning võimalusel lähedastele vahendada, et inimesega on kõik hästi ja tema pärast muretsema ei pea.

Rakvere politseijaoskonnas käivitus suurem inimotsing eelmise aasta detsembris, kui kadunuks jäi 41aastane Harjumaalt pärit naine. Naise kadumisest andsid teada lähedased, kes ka ise lisaks vabatahtlikele ja politseile aktiivselt otsingutes kaasa lõid.

Kahjuks leiti naine surnuna.

Sel aastal jäi kadunuks üks eakas mees ja siis viis politsei otsingud läbi oma jõududega. „Lähedaste info kohaselt oli mehel kehv tervis ning kodukohast väga kaugele ta tavaliselt ei liikunud. Politseinikud kontrollisid infole tuginedes piirkonda, kuid teda ei leitud. Lõpuks leiti mees surnuna kodukohast pea 20 kilomeetri kauguselt,“ ütles Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse vanem Joel Alla. Ta rõhutas samuti nagu Rüütligi infoedastuse kiirust, et saaks kohe otsingutega alustada.

Kaart annab ülevaate vabatahtlikest ja kadunud inimestest. Foto: Kaius Mölder