Valgeamuurid hooldavad Haljalas tiike

kala

Haljala vallavalitsus asustas aleviku tiigid Kaug-Ida päritolu valgeamuuridega, kes kuuluvad karpkalaliste sugukonda. Valla majandusspetsialisti Marko Teiva sõnul ei ole kalad mõeldud õngemeeste rõõmustamiseks, vaid veekogu hooldamiseks.

Katrin Kivi

Sarnaselt paljude tiigiomanikega on ka Haljala vald hädas oma keskuse tiikides vohava taimestikuga. „Varasematel aastatel oleme saanud tiike hooldada KIKi abiga, kuid nüüd, kus seda meedet enam ei ole, tuli leida uus lahendus,“ rääkis Marko Teiva.

Ärge välja püüdke!

Haljala vald leidis probleemile kiire lahenduse. „Kolleeg näitas mulle artiklit, lugesin, võtsin appi Google´i otsingusüsteemi ning pärast uurimist tõimegi Võrumaalt Jaaniraotu kalakasvatusest 100 valgeamuuri,“ selgitas Teiva. „Kingituseks saime veel mõned kuldkalad ja kuldsäinad.“

Marko Teiva rääkis, et valgeamuurid kalamehe konksu otsa naljalt ei hakka, ent avaldas siiski muret tuhandeeurose investeeringu säilimise pärast. „Palun kõigilt mõistvat suhtumist. Kui kellelgi õnnestub kala välja püüda, siis laske vette tagasi,“ pani ta kõigile kalasõpradele südamele. „Lisaks tuletan meelde, et võrkudega tiigist kalu püüda ei tohi. Kasutame siiski ausaid võtteid. Olen siit tiigist ise ka ühed võrgud välja võtnud ja ära visanud. Loodan väga, et ei pea kalapüüki sootuks ära keelama.“

Ka mitmed teised tiikide omanikud meie maakonnas kaaluvad kalade abil nende korrashoidmist. Teiva sõnul on huvi tundnud nii Palmse mõisa aednik kui ka Rägavere vallavanem Virgo Koppel.

Jaaniraotu taluperemehe Valeri Kostini sõnul sobib valgeamuur väga hästi ka kodutiikidesse. „Oma vastupidavusega võib see kala tõesti üllatada,“ kommenteeris ta. „Kogrega vahest võrrelda ei saa, küll aga linaskiga.“

Paraku valgeamuur Euroopa vetes ei paljune. Kostin rääkis, et 6-7 aasta vanuselt valgeamuur heidab küll marja, aga see ei valmi. Küll on kalamari inkubeeritav, millega Kostini talu ka tegeleb.

Lisaks on tal pakkuda ka dekoratiivkalu, kes tiiki sobivad ning seal ka paljunevad.

Kui suur peab veekogu kala jaoks olema? „Porilompi pole ehk mõtet panna, sügavust peaks olema siiski paar meetrit, pindalalt oleks hea alates paaristsajast ruutmeetrist,“ lisas ta. „Muidugi peab mõistma ka seda, et ekskavaatorit see kala päris ei asenda. Kindlasti tasub helistada ja nõu pidada, mida tiigiga ette võtta ning mis ja kui palju  kalu soetada.“

Valgeamuur meie vetes ei sigi

Valgeamuur on taimetoiduline kala, kes kasvab aastas 10-20 cm ja võtab kaalus juurde 500-900 g. Eesti oludes on isendid kasvanud kuni meetripikkuseks ja 25 kg raskuseks. Valgeamuur sööb peaaegu eranditult ja suures koguses veetaimi. On arvutatud, et päevas sööb ta kaaluliselt umbes kolm korda rohkem taimi, kui ise kaalub.

Valgeamuuri söömapiirkonda on kerge leida hanede väljaheidet meenutavate poolseedunud ekskrementide järgi, mis massiliselt veepinnal ujuvad. Peale veetaimede sööb valgeamuur veel maismaalt niidetud heina ja seda ka kuivatatult. Eriti valiv valgeamuur toidu suhtes ei ole.

Nooremana sööb ta palju niitvetikaid, kala vanemas eas selle toidu osatähtsus langeb. Piisava asustustiheduse korral on see liik võimeline 1–2 aasta jooksul veekogus kogu taimestiku hävitama.

Valgeamuur on kohastunud taluma suurt temperatuurivahemikku (0–38°C), samuti tunneb ta end hästi riimvees (soolsus kuni 10%) ja talub hapnikusisalduse langust kuni 0,5 mg/l.

 

 

One Comment