Vallajutud: Vinni
Vallajuttude kolmanda „seeriaga“ saab ring ümber Rakvere tehtud: Vinni vald on kolmas ja viimane maakonnakeskuse naaber. Tegemist on ühe suurema pindalaga vallaga Eestis ja loomulikult ollakse Lääne-Virumaal selle näitajaga esimene.
Aivar Ojaperv
Ka elanike arvu poolest on Vinni Lääne-Viru maavaldade seas esirinnas. Tõsi, Tapa vallas elab praegu inimesi rohkem, kuid pärast liitumisi kuulub nimetatu koosseisu teatavasti ka Tapa linn, nii et „maarahvastiku“ hulgalt on Vinni tegelikult jätkuvalt esimene.
Esimene küll, kuid paraku: taasiseseisvunud Eesti 22 aasta jooksul on valla elanike arv kahanenud lausa 1750 inimese võrra! Terve korraliku valla jagu inimesi on vähemaks jäänud. Selle aasta alguses elas Vinni vallas 4836, 1992. aasta esimesel päeval aga 6586 inimest.
Kuhu nad jäid? Seda enam, et tegemist pole mitte ääremaa, vaid pigem maakonnakeskuse tagalaga, kus linnalisi asulaid rohkem kui üks.
„Ega täpset teadmist, kuhu inimesed on läinud, polegi,“ tõdes vallavanem Toomas Väinaste. „Eks piiri taha on mindud, samuti Rakverre. Inimesi vallas just kui oleks, aga numbrid näitavad tõesti elanike arvu suurt vähenemist.“
Vinni valla suurim asula on Vinni 896 elanikuga, vahetus naabris Pajustis on elanikke 677. Roelas elab aasta alguse seisuga 481, Viru-Jaagupis 388 ja Tudus 315 inimest. Vinni valla koosseisu kuulub ka Rakvere linnaga külge pidi koos olev Piira küla, samuti uuselamute piirkond Vetiku.
Elanike vähenemine on oma paratamatut mõju avaldanud ka valla haridusvõrgule. Kui 1994. aastal tegutses Vinni vallas 6 üldhariduskooli, siis tänaseks on Kulina ja Kadila algkool ning Viru-Jaagupi põhikool uksed sulgenud. Kunagise „lastekombinaadi“ Vinni-Pajusti Gümnaasiumi õpilaste arv on 2003. aasta 659lt vähenenud 375le; Roela keskkoolis käis 1994. aastal 187 ja tänavu 59 last. Mõtlema panevad numbrid, mis ühtlasi viitavad üle-eestilise haridusreformi hädavajalikkusele, olgu see emotsionaalselt nii vastuvõetamatu kui tahes.
Põhirõhk põllumajandusel
Suuri tööstusettevõtteid Vinni vallas ei ole. Kui omavalitsus koos oma allasutustega ja koolid välja jätta, siis on suurimad tööandjad põllumajandusettevõtted ning Pajustis tegutsev Eesti Portselan OÜ, kus igas umbes 20 töötajat. Omaette kategooriasse saab tegelikult panna veel farmer Indrek Klammeri, kelle „kontsern“ koosneb viiest põllumajandusega tegelevast ettevõttest ja neis töötab kokku 60 inimest. Klammerile kuuluv Voore Farm OÜ annab välja omaaegse kolhoosi või sovhoosi mõõdu: koos renditud maadega üle 4000 hektari põllumaad, 800 lüpsilehma, 700 noorveist, 150 lihaveist, 5000 siga, 400 emist jne, lisaks aukartust äratav masinapark.
„Lisaks Klammeri ettvõtmistele on meil veel teisigi põllumajandustootjaid – seakasvatusega tegelev Vinimex OÜ, OÜ Tammikus Vinni külje all, Piira Talu OÜ jt,“ rääkis vallavanem Väinaste. „Põllumajandusmaad on meil vallas palju, kuid sellega on ka mure. Teatavasti asume Pandivere kõrgustiku serval ning maade väetamisel sõnniku ning lägaga peab olema ettevaatlik, et see ei satuks põhjavette. Probleemi aitab leevendada mullu kevadel Vinnis avatud biogaasijaam, mis tarbib aastas 90 000 tonni läga ja sõnnikut – kõik see on võimalik kokku koguda ümbruskonna farmeritelt. Protsessi läbinud sõnnik on võimalik laotada taas põllule, see ei ole enam nii keskkonnaohtlik kui n-ö tavasõnnik.“
Pisut ootamatu on kohata Pajusti alevikus tegutsevat keraamikatööstust. Ega sellest palju teata, kuigi tegemist on Eesti suurima tarbekeraamikatootjaga. Põhjus lihtne: enamik toodangust läheb ekspordiks. Valmistatakse vitroportselanist kruuse, taldrikuid, kausse, padasid jne; täidetakse ka erisoove. „Nüüd on kuulda, et nad tahavad senisest rohkem ka Eesti turule müüma hakata,“ märkis Toomas Väinaste.
Alusharidusest kõrghariduseni
Vinni vallas tegutseb ka lastekodu. Varem oli see tuntud kui Inju lastekodu, praegu aga on ametlikuks nimeks Vinni Perekodu.
Nimevahetuse põhjus on lihtne: mõni aeg tagasi kolis asutus Inju mõisast Vinni-Pajusti Gümnaasiumi kõrval asuvatesse peremajadesse. Toonane saaga on pikk ja keeruline; lühidalt öeldes ei olnud lastekodul mõisahoones tegutseda enam võimalik ja Vinni vald otsustas lastele ehitada uued majad. „Kuna ma ise olin kogu aeg ehitusel ninapidi juures, siis õnnestus esmapilgul uskumatu: viiele majale ettenähtud vahendite eest saime ehitada kuus hoonet,“ rääkis vallavanem. „Mõni kiibitseja nägi selles muidugi maailmalõppu – kuidas nii ikka saab ja tohib? –, aga meil polnud tõepoolest mingit paha tagamõtet: tähtis oli, et lapsed saaksid kolida võimalikult headesse tingimustesse ja see kokku hoitud vahendite arvelt ehitatud maja sisaldab nüüd ühistegevuseks mõeldud ruume, mida muidu poleks olnud.“
Vinni vallas on ka oma kõrgkool – Lääne-Viru Rakenduskõrgkool. „Saame olla uhked – meie vallas saab omandada kõik haridusastmed,“ lausus Väinaste.
Vinni vald
Territoorium 487 km2
37 küla ja 5 alevikku
Elanikke seisuga 01.01.2014 4894
Vallamaja asub Pajusti alevikus
Vallavanem Toomas Väinaste, volikogu esimees Rauno Võrno
