1184 eKr: ühe hobusega vallutati terve Trooja linn

Täna 3204 aastat tagasi ehk 24. aprillil 1184. aastal eKr sattus tänu kreeklaste kavalusele suur puidust hobune Troojasse, misjärel linn vallutati. Loomulikult pole teada palju aega tagasi toimunud sündmuse täpset kuupäeva, kuid pärimuse järgi olevat see juhtunud just 24. aprillil.

Allan Espenberg

Trooja sõda oli üks suuremaid sõdu, mis toimus Antiik-Kreekas. Sellest sõjast räägib Homeros oma kuulsates eepostes „Ilias“ ja „Odüsseia“. Arvatakse, et sõda toimus 12. või 13. sajandil eKr, kestis kümme aastat ja lõppes Trooja hävitamisega. Ajalooline Trooja linn asus praeguse Türgi territooriumil. Traditsioonilise dateeringu järgi olevat sõda toimunud aastatel 1194–1184 eKr. Samas pole kõik ajaloolased sugugi kindlad, et see sõda üldse aset leidis. See võib olla müüt.

Sõda ilusa naise pärast

Aga igatahes puhkes Trooja sõda imekauni Helena pärast. Helena oli Sparta müütilise kuninga Tyndareose tütar ja kõige ilusam naine tolleaegses maailmas.

Legend räägib, et ühte pulma oli jäetud ainsa jumalana kutsumata tülijumalanna Eris, kes vihastas selle peale hirmsasti, kuid saabus ikkagi kohale. Pulmapeol viskas ta külaliste sekka kuldse õuna, millele oli kirjutatud „Kõige kaunimale“. Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid õuna koos kinni ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, et kes on neist siis kõige ilusam. Kuna nad ei jõudnud üksmeelele, mindi jumalate kuninga Zeusi juurde nõu küsima.

Zeus otsustas, et Trooja kuninga poeg Paris peab otsustama, kellele õun kuulub. Nii marssisid jumalannad Parise juurde ning iga jumalanna üritas teda kingitustega ära osta. Taevajumalanna Hera pakkus Parisele võimu kogu Aasia üle, tarkusejumalanna Athena lubas talle tarkust. Aphrodite aga oli nõus andma talle naiseks maailma kõige ilusama naise. See viimane saigi otsustavaks ning Paris andis õuna Kreeka armastus-, ilu- ja viljakusjumalannale Aphroditele.

Kõige ilusam naine oli aga tollal Helena, kes oli paraku abielus Sparta kuningaga. Seetõttu käskis Aphrodite oma pojal Erosel lasta Helena pihta kuldne armastusenool, mis paneks Helena Parisesse armuma. Kui Paris saabus Spartasse külla, siis jätkus Helenal silmi ainult tema jaoks. Kui Helena abikaasa Menelaos läks reisile ja Helena jäi valveta, veenis Paris teda põgenema. Nii röövis Paris ilusa Helena ja koos temaga veel suure hulga varandust Menelaose lossist. Koos mindi Trooja kuningriiki. Selle peale kuulutas vihane Menelaos Troojale sõja, et naist tagasi võita.

Hiiglasliku puuhobuse valmistamine

Sõda oli kestnud juba kümme aastat, kuid kreeklased polnud suutnud ikka veel Troojat vallutada. Nii kreeklastel kui troojalastel oli olnud suuri kaotusi, nende suurimad kangelased – kreeklane Achilleus ja troojalane Hektor olid langenud, kuid sõja lõppu ei paistnud kusagilt.

Lõpuks otsustasid kreeklased üritada kavaluse abil Trooja linna vallutada. Nad ehitasid Ithaka saare kuninga Odysseuse eestvõtmisel ja tema idee järgi puutüvedest hiiglasuure puuhobuse, mis oli seest tühi ning mis mahutas raskerelvastatud sõdurite ründerühma. Otsese ehitustöö tegi ära osav käsitööline Epeios.

Kui hobune valmis sai ja selle sisse peitis end hulk sõjamehi eesotsas Odysseusega, jätsid kreeklased hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased on loobunud linna vallutamisest, naasevad koju ja jätavad neile kingituseks puust hobuse. Nad olid kreeklaste põgenemise üle rõõmsad, tulid kindlusest välja ja uurisid uudishimulikult Athenale pühendatud hiigelhobust. Hobuse küljele oli nimelt kirjutatud, et see on kingitus Athenale kreeklaste poolt.

Troojalased ei teadnud esiotsa, mida kingitusest arvata. Paljud tahtsid hobust linna viia, teised hoiatasid, et see võib olla mingi trikk, mõned nõudsid jubeda puukuju põletamist. Ka naisennustajat ja Trooja kuningatütart Kassandrat, kes hoiatas troojalasi, et seda kingitust on ohtlik vastu võtta ja sellega saabub suur õnnetus, ei kuulatud. Hoiatuse tegi ka Trooja preester Laokoon, kelle sõnutsi ei tohi vaenlastelt ühtki kingitust vastu võtta. Tema sõnad „Kardan kingitusi toovaid kreeklasi“ („Timeo Danaos et dona ferentes“) on muutunud tänapäeval lendlauseks.

Kreeklased olid eeldanud, et troojalastel võib hobusega seoses tekkida kahtlusi ja umbusku. Seetõttu jätsid nad hobuse juurde räbaldunud riietes ja läbipekstuna oma spiooni Sinoni, kes teatas, et oli hädavaevu kreeklaste käest pääsenud, kui need tahtsid teda ohverdada. Sinon rääkis troojalastele, et kui puuhobune Trooja linnusesse viiakse, toob ta troojalastele õnne tulevastel sõjaretkedel kreeklaste vastu. Nii vedasidki troojalased Sinoni nõuandel ja rõõmuhõisete saatel hobuse kui ohvrianni linna ning tähistasid oma võitu kreeklaste üle. Väidetavalt olevat see juhtunud 24. aprillil 1184. aastal eKr.

Trooja linna hävitamine

Öösel aga tulid kreeklased oma laevadel tasahilju avamerelt tagasi kaldale ja hiilisid linnamüüri juurde. Samal ajal ronisid Kreeka sõjamehed puuhobuse seest välja, hõivasid linna strateegilised punktid ja avasid oma kaaslastele linnaväravad. Nüüd algasid tapatalgud, milles troojalased olid abitud ohvrid – mehed tapeti, naised ja lapsed viidi orjusesse, linn pandi põlema. Nii õnnestus kreeklastel Trooja kergesti oma kontrolli alla saada.

Põlevast linnast pääses vaba mehena põgenema ainult Hektori järel vapraim Trooja kangelane Aineias, seljas oma vana isa Anchises ja käekõrval poeg Askanios.

Kui palju mehi puuhobuse sees peidus oli, pole teada. On räägitud 50 mehest, kuid ka 9, 20, 23, 100 võitlejast ning ühe allika järgi olevat hobune mahutanud koguni 3000 sõjameest.

Pole teada, kas see lugu vastab tõele ja kas hiigelhobune oli olemas. Mõne ajaloolase väitel võis hobuse näol olla tegemist müürilõhkumismasinaga. Teise allika kohaselt pidid troojalased osa linnamüürist maha lõhkuma, et suurt puuhobust linna vedada. Samas on teada, et paljud antiikaja rahvad tapsid ja ohverdasid hobuse sõja alguses või enne otsustavat lahingut. Igatahes peetakse seda puuhobust kõigi aegade kuulsamaks sõjakavaluseks.

Kaasajal mõeldakse Trooja hobuse all saadetist või kingitust, mis teeb saajale kahju, aga ka salakavalat plaani.

Fotol Türgis Çanakkale linnas üleval olev kuju, mida kasutati 2004. aastal ilmunud filmis „Trooja“. Çanakkale on antiikse Trooja linna asukohale kõige lähemal paiknev suurlinn.