1698: Peeter I käskis bojaaride lõuad karvadest puhtaks ajada
Täna 327 aastat tagasi, 29. augustil 1698. aastal andis Venemaa valitseja Peeter I korralduse, et tema alamad peavad habemed maha ajama ja hakkama kandma euroopalikke riideid.
Allan Espenberg
Peeter I ehk Peeter Suur valitses ühtekokku 43 aastat (1682–1725), alguses tsaari ja hiljem keisrina. Oma valitsemisajal jõudis ta välja anda umbes 4000 määrust. Nende hulgas oli neid, mis reguleerisid kriminaalõigust, tsiviilsuhteid, välispoliitikat, aga oli ka neid, mis kontrollisid inimeste eraelu. Mõnikord oli nende sõnastus väga ekstravagantne, näiteks oli olemas seadus „Lollakate inimeste tunnistamisest Senatis“.
Aga ühena esimestest reformidest hakkas Peeter I otsustavalt piirama oma alamate habemekasvu. Enne Peeter I võimuaega oli habe Venemaal kohustuslik. Näiteks Jaroslav Targa ajal karistati habeme kahjustamise eest rahatrahviga. Ivan Julma ajal peeti raseerimist raskeks patuks. Ka hiljem, esimeste Romanovite ajal, põhjustas raseeritud nägu skandaali.
Tsaar vihkas habemeid
Olukord muutus Peeter I ajal. Pikalt välisreisilt naastes allkirjastas tsaar 29. augustil 1698 dekreedi, mis käskis venelastel habeme maha ajada ja hakata kandma Euroopa riideid. Peetri korralduse järgi keelati habeme kandmine alates uuest aastast, mis tollal algas Venemaal 1. septembril.
Seaduse iseloomu tutvustati suurejooneliselt: 26aastane tsaar kogus bojaarid kokku, võttis käärid ja lõikas seejärel isiklikult mitme aadliperekonna esindaja habemed maha. Šokk oli suur. Seejärel hakkas protseduur hoogu koguma: uusaasta auks korraldatud õhtusöögil anti habeme lõikamise au tsaari narrile.
Ka lihtrahva jaoks tuli habeme sunniviisiline eemaldamine üllatusena. Siiski jäeti sellise näokaunistuse armastajatele võimalus: 5. septembril 1698 anti välja dekreet, mis käskis igas seisus inimestel, välja arvatud preestrid ja diakonid, habeme ja vuntsid maha ajada, aga neile, kes ei tahtnud habemest loobuda, määrati habememaks: aadlik pidi habeme kandmise eest maksma 60 rubla, kaupmees 100 rubla ja teised linnaelanikud 30 rubla. Paljud ei suutnud siiski nii suurt maksu tasuda. Mõeldi välja ka metallist habememärk, mis tõestas, et selle omanik on tasunud vajaliku maksu.
„Ma tahan, et venelased oleksid nagu eurooplased,“ selgitas Peeter ise oma keeldu. „Ma tahan muuta ilmalikke oinaid, see tähendab kodanikke, ja vaimulikke, see tähendab munkasid ja preestreid. Esimesi nii, et nad ilma habemeta sarnaneksid eurooplastega, ja teisi nii, et nad isegi habemega õpetaksid kirikutes kristlikke voorusi samamoodi, nagu ma olen näinud ja kuulnud pastoreid Saksamaal õpetamas,“ rääkis Peeter.
Ajaloolased usuvad, et kaval tsaar ei püüdnud mitte ainult vene rahvast muuta eurooplasteks. Habememaks täiendas märkimisväärselt riigieelarvet. Lisaks võitles tsaar puhtuse ja hügieeni eest: paksudesse habemetesse kogunes sageli mustust, toidujääke ja seal asusid elama täid. Lisaks oli Peetril endal äärmiselt õhuke näokarv. Ja habeme täieliku raseerimiskäsuga maksis tsaar kätte oma „puuduse“ eest. Nüüd ei tundnud ta end enam solvatuna. Ja nii vältis ta enda naeruvääristamist. „Kui mul pole habet, siis ei tohiks seda olla ka kellelgi teisel!“ võis arutleda Peeter.
Oli nii vastaseid kui pooldajaid
Ka need, kes olid habemeajamisest vabastatud: talurahvas ja vaimulikud võtsid uuenduste vastu sõna. Kirik ja selle õhutusel ka lihtrahvas pidas habeme mahaajamist tõsiseks patuks. Moskva peapiiskop Adrian, kelle jaoks oli tsaari otsuste hukkamõistmine ohtlik, kirjutas, et Jumal tegi habeme abil vahet mehe ja naise vahel.
Nižni Novgorodi vanausuline Andrei Ivanov nimetas Peetrit avalikult „kuninglikuks ketseriks“. „Ma olen tulnud suveräänile teatama, et ta hävitab kristlikku usku, käsib habeme ära ajada, kanda saksa riideid ja suitsetada tubakat,“ teatas Ivanov hiljem ülekuulamisel.
Samal ajal oli kirikuõpetajate seas neidki, kes kiitsid Peetri määruse heaks. „Jumala kuju ja sarnasus ei moodustu inimkehas, vaid hinges, sest Jumalal ei ole keha. Jumal on vaim, kehatu, ja lõi ratsionaalse, kehatu hinge, igaviku osalise. Habe on tundetu karv, inimkeha liig, nähtav, käegakatsutav aine, inimeluks ebavajalik,“ märkis Rostovi metropoliit Dimitri.
1705. aastal allkirjastas Peeter I uue dekreedi: „Habeme ja vuntside raseerimisest kõigil seisustel, välja arvatud preestrid ja diakonid“. Reformi uues etapis võttis Peeter I samuti ise tööriistad kätte: koos oma kojanarridega püüdis ta bojaarid kinni, tõstis nad saanidest välja ning lõikas maha nende habemed ja kaftanid. Nii toimus see patriarhaalses Moskvas, aga provintsides tseremoonitseti habemikega hoopis vähem. „Nad lõikasid meie habemeid koos lihaga ja turgudel ja tänavatel kisti ära vene rõivad ning lõigati ka kirikutes ja asulates oli seepärast palju nuttu,“ oli kirjas Astrahani elanike kaebuses kuberner Timofei Rževski tegude kohta.
Oli ka enesetappusid, mille sooritasid vaimselt ebastabiilsemad mehed, kellelt oli habe maha lõigatud ja kes ei suutnud ilma habemeta enam elada.
Huvitavad mälestused Peeter I valitsemisaja algusest on kirja pannud Venemaa teenistuses olnud briti insener John Perry: „Tsaar saabus Voroneži, kus ma tollal teenistuses olin, ja paljud minu töölised, kes olid kogu elu habet kandnud, olid sunnitud sellest loobuma, sealhulgas üks esimesi, keda ma juuksuri juurest naastes kohtasin, oli vana puusepp, kes mulle alati oli meeldinud. Tegin tema üle väikese nalja, kinnitades talle, et temast on saanud noor mees, ja küsisin, mida ta oma habemega tegi. Selle peale pistis ta käe rinnataskusse, tõmbas habeme välja, näitas seda mulle ja ütles, et kodus peidab ta selle ära, et see hiljem temaga kirstu pandaks ja temaga koos maetaks.“
Paljud järeltulijad olid Peetrile tänulikud tema otsusekindluse eest habemevastases võitluses. Näiteks märkis ajaloolane Nikolai Karamzin: „Habe kuulub metsiku inimese juurde; selle mitteajamine on sama, mis küünte mittelõikamine. See katab külma eest vaid väikest osa näost, kuid kui ebamugav on see suvel, kui on väga palav! Kui ebamugav on talvel kanda näol pakast, lund ja jääpurikaid! Kas poleks parem omada muhvi, mis soojendab mitte ainult habet, vaid kogu nägu?“
