Andres Jaadla: keskkonnaõiguse rakendamisel Euroopas on võtmeroll kohalikul tasandil
Brüsselis toimunud Euroopa Komisjoni keskkonnaõiguse rakendamise alane seminar, kus astus peaesinejana üles Rakvere linnavolikogu liige Andres Jaadla.
Millistele teemadele konverentsil keskenduti?
Konverentsi fookuses oli, kuidas Euroopa Liidu õigusaktide parem rakendamine. Arutleti, milliseid mehhanisme ja vahendeid on võimalik välja töötada, et parandada keskkonnaalaste õigusaktide nõuetelevastavust keskkonnaseire ja aruandluse vallas.
Euroopa keskkonnaõiguses puudub sidusus nii liikmesriikide kui riigi ja kohalike omavalitsuste vahel. Konverentsil arutleti, kuidas seda parandada ning kogutud keskkonnaandmeid kodanikele paremini kättesaadavaks muuta.
Kuidas konverentsi peaesinejaks sattusite?
Olin Euroopa Regioonide Komitee perspektiivarvamuse „ELi keskkonnaõigus: aruandluse ja nõuetelevastavuse parandamine“ raportöör. Arvamuses kutsusime Euroopa Komisjoni kaasama linnasid ja regioone tihedalt keskkonnapoliitika rakendamisse.
Euroopa Komisjon võttis algatust väga tõsiselt ning otsustati korraldada ühine konverents.
Põhivastutus ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise ja jõustamise eest lasub paljudes liikmesriikides just kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel. Vajalik on mitmetasandiline valitsemine ja iga valitsustasand peab võtma selge vastutuse.
Milline on keskkonnaõiguse hetkeseis?
Raportit koostades jõudsime järeldusele, et keskkonnaõiguse rakendamine on Euroopas mitterahuldav.
Võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on olukord Eestis hea. Näiteks on meie Maa-ameti rakendused oma arengus Euroopa keskmisest pikalt ees. Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased on keskkonnaõiguse ja selle rakendamisega loonud mitmeid eeskuju väärivaid lahendusi.
Minu hinnangul ei ole aga ka meil nö digi-eduloo kuvandiga Eestis keskkonnaandmete kättesaadavus piisav.
Mis need keskkonnaandmed lihtinimese keeles on?
Kõige lihtsam näide on ilmateade. See, milline tuleb homne ilm, huvitab ju kõiki. Ilmateate aluseks ongi keskkonnaandmed, nende seire ja analüüs.
Tegelikult kogutakse ümbritseva keskkonna kohta andmeid kordades rohkem.
Näiteks see, milline on õhu, vee ja keskkonnanäitajate kvaliteet, huvitab inimesi väga. Milline on keskkonna olukord just minu kodukohas, minu tänaval? Kõik need andmed on riiklikud institutsioonid ka kokku kogunud. Täna ei ole need aga piisavalt kättesaadavad ei omavalitsustele ega elanikele.
Enamusel meist on taskutes mobiiltelefonid ja lihtsa äppi või e-rakenduse allalaadimisega võiksid andmed olla kõigile kättesaadavad. Siinkohal peavad aga Euroopa Liidus üldiselt kehtivad reeglid tulema Euroopa Komisjonilt.
Mida see Rakvere jaoks tähendab?
Näiteks võiks mõõta ja inimestele jagada andmeid õhusaaste tasemest hommikustel tipptundidel meie suurkoolide juures. Milliseid mürke meie lapsed tegelikult enne koolipäeva algust sisse hingavad? Usun, et see on kordades üle normi.
Rakvere Targa Maja projekti käivitajana näen suuri võimalusi ka kompetentsikeskuse jaoks. Targa Maja ja targa linna keskkonnaandmete seire ja analüüs ning andmete põhjal võimalike e-rakenduste väljatöötamine võiks olla kompetentsikeskuse üheks fookuseks.
Usun, et just see võiks olla üks nišš, mis pakuks ahvatlevaid võimalusi nii arenevaks ettevõtluseks, kui ka teadustööks ning nende sidumiseks omavalitsustega.
Kui vaadata näiteks lasteaedu, siis oleme lähiaastatel suutnud renoveerida kõik linna lasteaiad. Oleme uhked Euroopas eeskujuks oleva keskkonnasõbraliku Rohuaia lasteaia üle. Miks aga Rakvere linn ega Targa Maja kompetentsikeskus ei kasuta võimalusi, mida riik pakub, et saada eurotoetust hetkel avatud taotlusvoorust kohalike omavalitsuste lasteaedade rekonstrueerimiseks? Tegemist on meetmega „Avaliku sektori kohaliku omavalitsuse allsektori lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamine„. Need on reaalsed rahad, mis jõuaksid elukeskkonna parandamiseks meie linna.
Kuulutaja
