Energiahinna tõus hüvitatakse kuni keskmise sissetulekuga peredele

Foto: Pixabay

Kohalikud omavalitsused alustavad jaanuaris energiahinna tõusu hüvitamise taotluste vastuvõttu, seda tehakse nii elektrooniliselt kui sotsiaalosakondades kohapeal. Hüvitist saavad kuni keskmise sissetulekuga leibkonnad.

Katrin Uuspõld

Haljala valla sotsiaaltöö juht Airi Öösalu sõnul on inimeste huvi elektrihinna kompenseerimise vastu on olnud väga suur, palju on helistatud ja küsitud. „Rahandusministeeriumi koostatud taotluse vorm on meie kodulehel ja mõned on selle juba ka ära täitnud ja koos arvetega esitanud. Kuigi me oleme teatanud, et võtame avaldusi vastu 3. jaanuarist, ei ole me ühtegi juba esitatud avaldust tagasi lükanud,“ rääkis Öösalu.

Ta nentis, et riigipoolses kommunikatsioonis on jäänud kõlama, et riik on omalt poolt teinud kõik, kuid kohalik omavalitsus jokutab. „Aga meile korraldati alles paar päeva tagasi taotluste vastuvõtmiseks vajaliku STARi keskkonna koolitus. Meil ei ole veel täna kõiki töövahendeid, et hakata väljamakseid tegema ja on kokku lepitud, et raha kohalikele omavalitsustele laekub järgmisel aastal. Ja alles sel nädalal otsustati, mis on see sissetuleku summa, millest alates saab hüvitist küsida. Ehk inimesed peaksid varuma kannatust ja aega,“ selgitas Airi Öösalu, lisades, et võib juhtuda, et tuleb palgata ka lisatööjõudu avaldusi menetlema.

Kõigile tarbijatele hüvitab riik elektri võrgutasu 50% ulatuses ja gaasi võrgutasu 100% – soodustus kajastub automaatselt arvel.

Kuni keskmise sissetulekuga leibkondadele hüvitatakse taotluse alusel 2021. aasta septembri kuni 2022. aasta märtsikuu eest 80% arvetel toodud energia koguhinnast, mis ületab elektril 12 s/kWh, gaasil 4,9 s/kWh ning kaugküttel alates 7,8 s/kWh. Toetuse ülempiir kõigi energiakulude peale kokku on 500 eurot ja alampiir 10 eurot ühe kuu kohta.

Energiakulude tõusu toetuse saajaks kvalifitseerub pere, kelle netosissetulek jääb alla mediaantaseme, mida arvestatakse leibkonna esimese liikme kohta 1126 eurot kuus. Iga järgmise vähemalt 14-aastase pereliikme kohta on sama summa kaaluga 0,5  (ehk 563 eurot) ja alla 14-aastased lapsed kaaluga 0,3 (ehk 337,80 eurot).

Tasub silmas pidada, et toetuse taotlemisel lähevad arvesse kõigi perekonnaliikmete sissetulekud nii Eestis kui väljaspool. Nii on sissetulekuks palk, pension, saadud elatis, rent, dividendid, saadud toetused (sh lastetoetused), väljamakseid pensionifondidest, hüvitised (nt tööõnnetuse hüvitis, vanemahüvitis, haigushüvitis, töötuskindlustushüvitis, kutsehaiguse hüvitis jne).

Erandina ei võeta sissetulekuna arvesse üksi elava pensionäri toetust; riigi või omavalitsuse makstud ühekordset toetust; omavalitsuse makstavat täiendavat sotsiaaltoetust, sünnitoetust, matusetoetust. Juhul kui inimene maksab elatist ja täitemenetluses on kinni peetud teatud summad, siis need arvatakse tulust maha.

Rakvere linnavalitsus alustab hüvitiste taotluste vastuvõtuga 12. jaanuaril. Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket märkis, et selleks kuupäevaks on inimestele laekunud kõik arved.

„Mõistlik on kõik paberid korraga kokku korjata, ei ole mõtet tulla esimesel vastuvõtupäeval kiiremas korras,“ soovitas ta. „Arvestama peab vähemalt kolm nädalat, enne kui raha arvele tuleb.“

Rakvere linna elanikud saavad taotluse esitada linna kodulehel e-teeninduse keskkonnas (http://iseteenindus.rakvere.ee/), kuhu pääseb kehtiva ID-kaardi ja PIN-koodidega. Samuti saab taotluse esitada ka paberkandjal Rakvere linnavalitsuses. Vastuvõtupäevade info avaldatakse linna kodulehel jaanuari alguses.

Kersti Suun-Deket rõhutas, et lisaks arvetele on vajalik ka sissetuleku tõendus – arvestatakse hüvitatava perioodi keskmist sissetulekut. Suun-Deket soovitas seda teha pangakonto väljavõttega. „Muidu peame hakkama tegema taotlusi maksuametile, sotsiaalkindlustusametile ja see pikendab menetlusprotsessi. Konto väljavõtte saab igaüks teha oma internetipangast – ka linnavalitsuses meie juures arvutist,“ lisas ta.

Suun-Deket toonitas, et oluline on mõista, et kui elektri hind on kõrgem kui 12 senti kilovatt-tunni eest, siis kompenseeritakse 80 protsenti sellest osast, mis jääb 12 s/kWh ülespoole.

„Kui elektripakett on fikseeritud ja see on näiteks 7,7 s/kWh eest, siis ei ole õigust toetust saada. Kel fikseeritud hinnaga lepingutes hind tõuseb uuest kalendriaastast ja on näiteks 20 või 25 s/kWh kohta, siis on neil õigus saada toetust 2022. aasta eest,“ selgitas ta.

Kõige täpsema info leiab rahandusministeeriumi kodulehelt, kus on ühtlasi ka energiahinna hüvitise veebikalkulaator. Kersti Suun-Deket soovitas lähedastel aidata ka oma eakamatel vanematel-vanavanematel veebikalkulaatorit kasutada ning hüvitise saamiseks avaldust vormistada.