Talgupäeval seati fookusesse keldrid ja saunad

Foto: päästeamet

Möödunud laupäeval toimunud Teeme Ära teemapäeva raames peeti kokku 1220 talgut pea 33 500 osalejaga. Sel korral kutsuti üles seadma keldrid valmis varjumiskohdateks, korrastama saunad ning muutma koolide ümbrust elurikkamaks.

Liisi Kanna

Aktsiooni eestvedaja Henrik Raave ütles, et Teeme Ära talgupäev õnnestus väga hästi. „Talgupäeva staapi kogunes päeva jooksul tohutu hulk toredaid infokilde, ülevoolavaid emotsioone ja ägedaid talguleide väga eriilmelistelt talgutelt igast Eestimaa nurgast. Ma ei ole kunagi varem kogenud sellist positiivsuse lainet üle Eesti, nagu me kogesime täna talgustaabis,“ rääkis Raave.

„Talgupäevas on tõepoolest võimas kogukondasid ühendav ja loov jõud. Paljud talguseltskonnad on osalenud juba 16 korda ehk kõigil Teeme Ära egiidi all toimunud kevadistel talgutel. Inimeste kaasalöömise ja ühise panustamise õhin väljendus taas tuhandetes hoolivates talgutegudes ja tänutunnet selle kõige väljendamiseks on raske sõnadesse panna! Ühine talgupäev on saanud Eesti ühiskonna lahutamatuks osaks, milleta kümned tuhanded Eestimaa inimesed ei kujutaks oma maikuu esimest laupäeva enam ette. Aitüma kõigile talgujuhtidele ja talgulistele!“ avaldas Raave suurt heameelt.

Tegelikult saab talguid veel 15. maini jätkuvalt kirja panna, kuid põhipäeva seisuga toimus enim talguid Harjumaal ja Tallinnas, kus 306 talgul osales kokku 11 062 inimest. Elanike arvu järgi oli kõige rohkem talgulisi Saaremaal, kus osales 116 talgul 2116 inimest. Lääne-Virumaal aga osales 86 talgul 2006 talgulist.

Mõistagi sai iga inimene ja kogukond ise otsustada, millised tööd vajavad sel korral ühist tegemist. Enim korraldati heakorra- ja külatalguid, prügikoristustalguid, korteriühistute talguid, lisaks peeti ka mõttetalguid.

Siiski mindi usinalt kaasa ka eestvedajate üleskutsetega. Kortermajade keldrite korrastamisi pandi kirja 242. Keldreid innustati puhastama prahist ning tarbetust kraamist, sest puhtad ja hästi ligipääsetavad keldriruumid aitavad vähendada hoonete tuleohtu ning on võimalikus hädaolukorras esmaseks varjumispaigaks.

Üleskutse tehti koostöös päästeametiga, viimase andmetel sai eelmisel aastal tuleõnnetus 20 korral alguse just hoone keldrist. Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna tuleohutusjärelevalve ekspert Heikki Rajalo ütles, et sageli ladustatakse keldrites põlevmaterjale, aga seal on ka palju elektrijuhtmeid ja erinevaid seadmeid. „See kõik kiirendab tuleõnnetuse korral tule ja suitsu levikut nii keldris kui ka evakuatsioonitrepikojas,“ sõnas ta. „Kuna keldris regulaarset inimtegevust ei toimu, on oht, et tulekahju jääb varajases staadiumis avastamata. Seetõttu on vajalik hoida hoonete keldrid puhtad ja hästi ligipääsetavad,“ selgitas Rajalo korrastustööde olulisust tuleohutuse seisukohast. Mõistagi peab kelder ka esmase varjumispaigana toimimiseks olema tehnilises mõttes korras – prahist vaba ning piisava hulga kandvate vaheseintega.

Kui koole kutsuti elurikkust märkama ja juurde looma innustununa noorte laulu- ja tantsupeo seekordsest juhtmõttest „Püha on maa“, siis saunatalgute ajendiks oli tänavune sauna-aasta. Suured, saunapealinnale kohased talgud korraldati näiteks Kadrina saunaklubis, kus ligi 50 saunasõpra käed külge panid ning paari tunniga tehti ära kogu aasta puud. Saunatalguid registreeriti kokku 205, elurikka kooliümbruse omi 151.