Fantastilised elukad

Noort Albus Dumbledore’i mängib Jude Law. Foto: Pressimaterjalid

Tänasest jõuab kinodesse „Fantastiliste elukate“ kolmas film ja need, kellele on varasemad osad meeldinud, ei pea ka uues loos pettuma.

Margit Adorf

Muidugi jõuab kinodesse ka uus eesti film, kauaoodatud „Apteeker Melchior“, kuid kuna ma enne lehe trükkiminekut ei ole seda veel ära vaadata jõudnud, siis etteruttavalt ütlen, et sellest tuleb juttu järgmisel nädalal. Seniks aga – „Fantastilised elukad“ Harry Potteri autori J.K. Rowlingu sulest sündinud lugude põhjal.

Fantastilised elukad on muinasjutt eelkõige täiskasvanutele või vanemale koolieale, see ei ole mingi kogupere-lastefilm. Eriti uus osa, Dumbledore’i saladustest. Kes ei ole varasemaid osasid näinud, nendel soovitan enne kinokülastust ära vaadata. Täiesti sobivalt näitab „Fantastiliste elukate“ esimest, 2016. aastal linastunud osa „Fantastilised elukad ja kust neid leida“ Kanal 2. Film on eetris reedel, 15. aprillil kohe hommikul. Telias on ka mõlemad varasemad filmid videolaenutuses olemas, teine osa on „Fantastilised elukad: Grindewaldi kuritööd“ (2018).

Niisiis, Dumbledore saladuste osa on „Fantastiliste elukate“ kolmas film ja kokku peaks selles filmide sarjas tulema viis filmi, nii lubas lugude autor Rowling 2016. aastal. „Fantastilised elukad“ on Potteri lugudest täiesti eraldiseisva looga sari ja ongi vast pigem mõeldud sellele generatsioonile, kes lapsena Potterist vaimustusse sattusid, kuid nüüdseks juba täisikka sirgunud.

Potteri lugude põhjalik tundmine ei ole „Fantastiliste elukate“ vaatamisel siiski üldse oluline, taustast võiks teada vast niipalju, et siin tegutsevad Potteri-lugude täisealised tegelased, kes on „Fantastilistes elukates“ ise alles noored ja algajad. Filmid on seatud ka reaalsetesse ajaperioodidesse, elukate tegevustik toimub ajavahemikus 1926-1945, kolmanda osa tegevustik saab alguse Hiinas, 1932. aastal.

Kurja võlurit Gellert Grindewaldi pidi praeguses filmis algselt mängima Johnny Depp, kes oli Grindewaldi rollis filmi teises osas. Vaid nädal enne võtete algust asendati ta aga Mads Mikkelseniga. Deppist loobuti seoses tema skandaali sattumisega, kus eksnaine süüdistas teda vägivaldsuses. Päriselu skandaalide tõesus või ebatõesus kõrvale jättes – kriitikud on ühel meelel (mina samuti) selles, et Mikkelsen on Grindewaldi rollis palju usutavam ja parem kui Depp ja oleks seda rolli võinud teha algusest peale. Depp oli Grindewallina rohkem karikatuurne tegelane, Mikkelsen aga teeb rolli ilma klounaadita ja niisuguses esituses mõjub kurjus palju sügavamalt ja võikamalt kui sellise tegelaskuju puhul, kellest on juba kaugele eemale näha, et parem ruttu sääred teha, sest märatsev hull läheneb. Mikkelsen on hirmsam just seetõttu, et ta paistab nagu inimene teiste seas, petab ära. Selline on päris kurjus, naeratav ja viisakas, kuid südametu ja külmavereline. Seega väga hea valik uue filmi jaoks.

Dumbledore osa täidab siin Jude Law, elukate päästjana on jätkuvalt filmis Newt Scamanderi osatäitja Eddie Redmayne. Selle filmi puhul võib juhtuda see, mis raamatust filmiks saanud lugude puhul sagedasti tekib – need, kes on raamatut lugenud, pettuvad, sest filmis ei ole ikkagi päris kõike seda, mida kirjapandult lugeda saab. Aga see on konksuga väide, sest „Fantastiliste elukate“ kohta ei olegi mingit suurt raamatusarja, on ilmunud üks raamat, mille autoriks Newt Scamander ja nüüd J. K Rowling selle ühe raamatu põhjal koostöös stsenaristidega arendab uusi stsenaariume. Kes pettuvad, siis neil on see küll omaenda peas kinni, mina ütleks, et näiteks kolmas osa on kindlasti areng edasi ja midagi enamat minu hing igatsema ei jäänud. Eriefektid, lugu, omavahelised suhted – kõik peenelt paigas.

Seekordne lugu on iseenesest universaalne ja lihtne – kurjus tahab võimule pääseda ja head üheskoos pingutavad, et seda ei juhtuks. Nagu öeldud, siis see ei ole mingi lastefilm, seikluslikkust küll on ja võlumaailma samuti, kuid loo jutustamise poole pealt on tegemist siiski pigem draama kui seiklusfilmiga. Kindlasti ei tohiks sellesse suhtuda nii nagu see oleks mingi uus „Harry Potter“, ei ole ja kaugel sellest. See film on teekond, omamoodi road-movie läbi võlumaailma ja vähemalt mulle see teekond meeldis. Laste jaoks aga on film kohe kindlasti igav, selles pole kahtlustki.