Rõõm on tõdeda, et suurel osal Eesti majapidamistest on tarbimise kasv olnud püsivas tõusujoones. See on kinnitus tarbijate kindlustunde suurenemisest eesootava vastu ning sissetulekute suuruse ja hindade omavahelisest heast suhtest. Ühtlasi on see märk ka üldisest riiklikust majanduskasvust.

Võib tunduda esmalt vastandlik, et miks sellisel perioodil siis kasvab aga laenude võtmine, kui sissetulekud aina kasvavad? Põhjus aga üsna loogiline – laene võetakse julgemalt nii ootamatute kui a planeeritud väljaminekute katteks, sest ollakse kindlamad oma võimekuses need korrektselt tagasi maksta.

Laenude hulk suureneb

Koos majanduskasvu jätkuva suurenemisega, kasvab ka eraisikute vajadus laenuraha järele. Nii nagu on nõudlust, nii on ka pakkumist. Seda tõestab ka asjaolu, et pankade ja teiste finantsteenuseid osutavate laenuandjate valmidus laenu pakkuda on aina suurenenud. Märk nii tihedast konkurentsist kui ka klientide hulga kasvust.

Kodulaenude hulk on stabiilne

Selle aasta teises poolest võeti eluasemelaene 107 miljoni euro väärtuses, mis on üsna sarnane möödunud aasta samale ajale. Samas siiski vähem, kui selle aasta maist juulini võetud laenude arv. Tihtipeale ongi aga just kevad ja suvi periood, mil uue kodu soetamine on aktuaalsem teema. See on siis ka üks sügise poole toimuva mõningase kodulaenu taotlejate vähenemise põhjustest.

Autoliisingute arv on tõusev

Kui kodulaenude hulk jäi enam vähem samale tasemele möödunud aastaga, siis autoliisingu lepinguid sõlmiti enam kui viiendiku võrra suuremas mahus, kui eelmisel aastal. Seega sõidab meie teedel aina rohkem ka uuemaid ja kallimaid autosid.

Väikelaene võetakse üha julgemalt

Kasvavad palgad ja suurem majanduslik kindlustunne julgustab inimesi üha enam vaatama ka väikelaenude turu poole. Aastaid tagasi kangastus sõnaga väikelaen paljude silmade ette röövellike intressidega lisaraha saamise võimalus, mida võis kasutada vaid äärmisel juhul. Tänapäeval on konkurents laenuturul aga järjest suurem. See on ka põhjuseks, miks väiksemad laenufirmad ja teised finantsteenusepakkujad on olnud sunnitud üle vaatama oma liigsed nõuded. Ühtlasi on see muutnud aga paljudele täiendava raha soovijatele need laenupakkujad aina kättesaadavamaks ja meelepärasemaks. On ju nende tingimused tihtipeale veidi kergemad, kui suurte pankade ette seatud jäigemad laenulepingud.

Oma osa on siin ka P2P (inglise keelest peer-to-peer) ehk eraisikute vaheliste laenude vahendamise portaalidel. Eesti turule jätkub ka neid juba üsna palju. Olgu siinkohal näitena toodud Omaraha ja Bondora veebilehed. Sellised eralaenajatel põhinevad väikelaenud on sageli oluliselt paindlikemaid võimalusi ning soodsamatel tingimustel laene pakkuvad lahendused. 

Investoriks võib hakata peaaegu igaüks

Rääkides veel P2P ehk eraisikutel põhinevatest portaalidest, on lisaks laenamise võimalusele neis ka investeerimine täiesti omal kohal. Nii võib tihtipeale kõigest 10 euro suuruse vaba raha olemasolul hõlpsasti alustada investeerimist teiste poolt soovitud laenudesse panustamise näol. See omakorda suurendab sissetulekuid, kasvatab majanduslikku kindlustunnet ning suurendab tarbimist. Samas, olles kursis laenamise ja investeerimise võimalustega neis ühisrahastuse platvormides, ollakse altimad ja julgemad ka enda lisaraha vajaduse korral neid sealt võtma. Nii võib üsna lihtsalt muutuda aeg ajalt inimese roll investorist laenusaajaks ja vastupidi.

Laenuandjad peavad olema valvel

Kuigi palgad kasvavad, intressimäärad on madalad ja majanduslik kindlustunne suurem, peavad laenuandjad oma klientide valikul olema hoolikad. Eesti Panga hinnangul on hoolimata sissetulekute ja säästude kasvust hoiuste ja sularaha ning võlakohustuste vahe kahanev. See peaks tegema iga laenuandja valvsaks, et mitte riskida liigsuurte hapuks läinud laenudega.

Kasvanud on ka säästude hulk

Lisaks laenude kasvule on sissetulekute suurenemine kiiresti kasvatanud ka säästmist. Selle juurdekasv aastaga on olnud suisa 9%. Sellest hoolimata jääme me siiski Euroopa Liidu keskmisele majapidamiste finantssäästude ja sissetulekute suhtele endiselt alla.

Lisaks säästudele on veelgi suuremas mahus kasvanud majapidamiste muu finantsvara (sularaha, väärtpaberid, investeerimisfondide osakud ja antud laenud).

Kokkuvõtteks

Jätkuv majanduskasv, suuremad sissetulekud ja kindlustunne eesootava osas, on muutnud inimesed ka üha julgemaks laenude võtmisel. Kui varasemalt üritati igal võimalusel vältida väikeste laenupakkujate teenuseid, ning eelistati suurpankade omi, siis nüüd on julgus alternatiivseid lahendusi proovida aina suurem. Ühest küljest on siin olnud oma osa nii teenusepakkujate rohkusel, kui ka paindlikemal lepingutel ning soodsamatel laenutingimustel.