Juhan Kunderi kõnetus tänapäeval

„Näita ennast, Juhan Kunder!“ toob lavale KaRakTer. Foto: Tea Parts

Kuna Juhan Kunderil täitus tänavu 170. sünniaastapäev ning Juhan Kunderi seltsil 30. tegevusaasta, tähistatakse seda nii konverentsi, akvarellinäituse kui kirjaniku, loodusmehe ja pedagoogi auks valminud lavastusega „Näita ennast, Juhan Kunder!“.

Katrin Uuspõld

Sel pühapäeval tähistab Juhan Kunderi Rahvakool Rakveres juubeliüritust Kunder 200. „Juhan Kunderi selts 30 ja Juhan Kunder 170 teebki kokku Kunder 200,“ selgitas Juhan Kunderi rahvakooli juhataja Janne Pärlin.

Kui konverents on kutsetega, siis laiem avalikkus on oodatud 18. septembril kell 15.15 Köster Gööcki majja (Spordi 14), kus avatakse akvarellinäitus ning esietendub Juhan Kunderi Seltsi tellimusel sündinud lavastus „Näita ennast, Juhan Kunder!“.

„Akvarellinäitusel näeb meie maalilaagri tulemusi, kus on pildid Kunderi poolt eestindatud lilledest ja lindudest, lisaks ajaloo esimene värviline pilt Juhan Kunderist,“ märkis Janne Pärlin.

Kui varem tegutses Juhan Kunderi selts ning selle all Juhan Kunderi rahvakool, siis sellest aastast on– nii selts kui koolitused ühe katuse all – selts nimega Juhan Kunderi rahvakool.

„Oleme läinud selle peale välja, et pakume inimestele seda, mida nad tahavad. Me ei ole enam akadeemilised, nüüd on lihtsad koolitused lihtsale inimesele,“ rääkis Pärlin. Sügishooaega tutvustades märkis ta, et Kaja Altermanni eestvedamisel avatakse taas Loovuslektoorium. „Kaja teeb mõttemänge, mina juhendan käelist tegevust – sa ei pea olema kunstnik, et osaleda,“ julgustas Janne Pärlin inimesi enese jaoks aega võtma.

Rahvakooli juht märkis, et varem olid abiks Euroopa rahad, nüüd tuleb ise hakkama saada. „Suur värskendus tuli Tiiu Veersalu kaudu, kes alustas akvarellikursustega ning nüüd juhendab ka akrüülmaali kursust. Inimesed tahavad väga maalida!“ rõõmustas Pärlin.

Lisaks on rahvakoolis aiandus- ja keelekursusi. „Selgub, et keeleõpet inimesed oma raha eest eriti ei taha,“ nimetas Janne Pärlin. Aga tulemas on mitmeid töötubasid, näiteks keraamikat. „Vaatame rohkem inimese vaimse tervise poole, kuidas inimene saab korraks oma tavaelust välja astuda – kui inimene kätega teeb, siis ta pea ei mõtle argimuredele,“ tõi Pärlin välja.

18. septembril kell 16 on esietendus Piret Saul-Gorodilovi näidendil „Näita ennast, Juhan Kunder!“. „Kui Kunderi selts minult näidendi tellis, siis hakkasin Kunderit uurima ja avastasin, et nii palju lapsepõlvest tuttavaid muinasjutte on just tema omad. Tänapäeval on printsess Elsad ja Harry Potterid, aga meil on oma muinasjutuvestja! Ega Kunder pole muidugi ainuke, aga Rakvere mõistes tõeline suurkuju,“ rääkis Piret Saul-Gorodilov. „Lähtusin näidendit kirjutades väga palju just tema muinasjuttudest. Hoone, kus lavastust mängitakse, ei ole küll täpselt see koolimaja, kus Kunder tegutses, aga selle juurdeehitis – ja seal pidi kummitama, ka see andis inspiratsiooni.“

Lavastaja Tiit Alte viitas, et lugu räägib ühest küljest Juhan Kunderist, Rakveres elanud vaimuvedurist, kuid teisest küljest räägib see meist endist, sest tegevus toimub tänapäeval. „See räägib ka suhtest, mis meil on minevikutegelastega. On müstikat, teadmisi Kunderi kohta,“ vihjas lavastaja Tiit Alte.

Kunderi pärandist on Alte sõnul meile praegu kõige kättesaadavamad muinasjutud, mida on hea lugeda nii lastel kui täiskasvanutel, aga Kunder oli ka mõtleja, kes vaevas pead ühiskondlike asjadega. „Ja eelkõige oli ta pedagoog, kes hakkas rakendama ka meil praegugi raskesti rakenduvat õuesõpet – tema viis oma õpilased Vallimäele ja näitas taimed ette,“ rääkis Alte.

Kuna lavastuse pikkus on alla tunni, plaanib KaRakTer sellega osaleda ka tulevikus teatrifestivalidel.

Esietendusele on võimalik pileteid osta kohapealt ning tulu läheb Juhan Kunderi pingi jaoks.

„Rakvere linnas võiks olla üks Kunderi pink ja see võiks olla Pikal tänaval. Pikale tänavale on paigaldatud aga modernsed pingid ja midagi teistsugust ei sobiks sinna lisada. Ehk on mõistlik tellida ilus suur plaat ja paigaldada olemasolevale pingile. Võibolla otsustatakse aga, et Kunderi pink võiks olla näiteks Vallimäe veeru peal – seda veel ei tea, aga soovime tekitada seemne selle pingi jaoks,“ rääkis Maia Simkin Juhan Kunderi seltsist.

KaRakTer mängib lavalugu Juhan Kunderist Gööcki majas ka kahel korral järgmisel nädalal.