Kartulikasvatus on vähenenud, maasikakasvatus suurenenud

Kartuli toodang elaniku kohta on viimase paarikümne aastaga üle nelja korra vähenenud. Foto: Pixabay

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldas aiandushooaja alguses Viljandimaal Pollis traditsioonilise Aiandusfoorumi, kus muuhulgas analüüsiti Ukraina sõja mõjusid kodumaisele aiandustootmisele.

Katrin Uuspõld

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus märkis, et möödunud aastal köögivilja kasvupind Eestis vähenes ning Eesti isevarustatuse tase aiandustoodetega on olnud langustrendis. „Statistikaameti andmetel toodeti Eestis möödunud aastal elaniku kohta vaid 39 kg köögivilja ja 54 kg kartulit. Köögivilja toodang oli viimati nii väike 2004. aastal, aga kartulit pole taasiseseisvunud Eestis kunagi nii vähe toodetud. Kartuli toodang elaniku kohta on viimase paarikümne aastaga üle nelja korra vähenenud,” selgitas Roomet Sõrmus.

Sõrmus nentis, et nii nagu kogu põllumajandust, mõjutab ka aiandustootjaid kõige otsesemalt energia, diiselkütuse ja väetiste hinna kiire tõus.

„Kuigi uuringute järgi soovivad enamus tarbijatest kodumaist toitu tarbida, siis praegune olukord tekitab ettevõtjates suurt ebakindlust ning meie tootjad ei suuda kahjumiga pikalt vastu pidada,” rääkis Sõrmus. „Praeguses olukorras tuleks energia- ja kütusekulude ohjamiseks tõsiselt kaaluda muuhulgas aktsiiside langetamist.”

Uus reaalsus aianduses

Juhani Puukoolis müügiarendusega tegelev Ülle Soonpuu märkis, et koroonaviirus tõi kaasa suure aianduse buumi ning istikuid osteti kordades rohkem kui oodati. „Ühelt poolt hullumeelne nõudlus ja hea müügiaasta, teisalt tohutu tööjõupuudus, välistööjõuvajadus,“ tõi Ülle Soonpuu välja Aiandusfoorumi diskussioonis.

Ta märkis, et tootmine käib nende ettevõttes aastaringselt ning palju kasutatakse just Ukraina töötajaid. Sel kevadel on uus situatsioon: paljud meestöötajad, kes pidid tulema, on sõjas, ning kes olid tööl, said mobilisatsioonikutse.

„Ammu ei ole küsimus selles, et aianduses makstaks väikest palka. Aiandus on populaarne, aga hobina, mitte tööna. Uus põlvkond ei taha teha füüsilist tööd,“ nentis Ülle Soonpuu.

Janek Lass, OÜ Koorti Kartuli üks osanikest, ütles, et töötajaid leida on keeruline, sest maapiirkonnas on inimesi vähe. „Ma ei näe, et põlvkondade vahetus oleks sellesse sektorisse tulemas. Seda tööd ei taha keegi teha: pori, tolm, vesi. Neid inimesi, kes on, peab hoidma, need on nagu kullatükid,“ rääkis Janek Lass ja lisas, et maksimaalselt investeeritakse masinatesse, et töö tehtud saaks.

Ville Pak Kadarbiku Köögivili OÜst ütles, et nemad on saanud Ukrainast korralikku hooajalist tööjõudu, mehhanisaatorid ja liinitöölised on aga Eestist.

Ka maasikakasvatusega tegeleva Joosepi talu noorperemees Ranet Roositalu sõnul on nende hooajatöötajatest kolmveerand ehk sada inimest olnud Ukrainast. „Välistööjõud ei ole odavam tööjõud, vaid stabiilne tööjõud. Ta tuleb konkreetselt, on kolm kuud,“ rääkis Roositalu.

Tema sõnul on kokkuleppeid tehtud nendega, kes käivad juba aastaid, aga paljud meestest langevad sõja tõttu ära ning paljud tahavad tulla nüüd peredega.

„Kui olud on pingelised, hakkad teisiti mõtlema, lahendusi leidma, see viib ettevõtet edasi. Meil on plaane, kuidas arendada, hakata aastaringselt tootma, pakendama, see annab võimaluse saada kohapealt tööjõudu. Aastast 2020 oleme mõelnud, kuidas mitte sõltuda välistööjõust, kuidas tuua ise otse välismaalt väetisi,“ rääkis Ranet Roostialu.

Statistika: köögi- ja puuviljad ning marjad

2021. aastal tegeles aiandustootmisega Eestis 2000 majapidamist. Aiandustoodangu ja kartuli osatähtsus kogu põllumajandustoodangust moodustas möödunud aastal ligi 8 protsenti. Kartulit kasvatati 2021. aastal 3370 hektaril, mida on aasta varasemaga võrreldes üle 7% vähem.

Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban tõi välja, et põllumajandussektori kogutoodang Eestis oli eelmisel aastal ligi 1 miljard eurot, sellest taimekasvatustoodang 556 miljonit, millest omakorda aiandustooteid 75 miljoni euro eest.

„Suurema kaaluga on köögiviljakasvatus, 35 miljonit. Võrdluseks võib tuua seakasvatussektori 70 miljoni euroga,“ märkis Gorban.

Gorban nimetas, et eelmisel aastal tarbiti Eestis köögivilju 120 tuhat tonni, millest ise tootsime 50 tuhat tonni. „Isevarustatus kukkus 41 protsendile, see on  viimase kümnekonna aasta madalaim näitaja,“ ütles Gorban.

Eestis söödi mullu keskmiselt 106 kg köögivilja inimese kohta, mis on Gorbani sõnul veidi alla Euroopa keskmise, kõige enam söödi köögivilja Horvaatias (300 kg inimese kohta). See-eest on puuviljatarbimine Eestis 88 kg inimese kohta, mis on üle Euroopa keskmise.

„Muret tekitav trend on see, et puu- ja köögivilja tarbimise vähenemine on suurenenud noorte arvelt,“ märkis Gorban.

Köögiviljade kasvupind 2021. aastal oli Statistikaameti andmetel 1905 ha, mis on 432 ha võrra ehk 18% väiksem kui eelmisel aastal. Viimase viie aasta vältel on köögiviljade kasvupind vähenenud ligi poole võrra 3662 hektarilt 1905 hektarile.

Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal puuvilja- ja marjaaedade kogupind 4705 ha, mis on aasta varasemast pisut vähem. Seejuures on ligi 8% suurenenud maasikaistandike pind. Puuvilja ja marjasaak oli kokku 5200 tonni, sellest 1327 tonni mahetoodangut.

Puuviljade tarbimine oli mullu Eestis 80 tuhat tonni aastas, millest Eestis saadi saaki üle 5 tuhande tonni ning isevarustatus puuviljade puhul on Eestis kõigest 7 protsenti.

Värsket puu- ja köögivilja ning kartulit imporditi 2021. aastal kokku 168,7 miljoni euro väärtuses kokku 165 003 tonni. Värske puu- ja köögivilja ning kartuli eksport on võrreldes impordiga väga väike. Eesti päritolu värsket puu- ja köögivilja ning kartulit eksporditi 2021. aastal 4,3 miljoni euro väärtuses kokku 4402 tonni.

Huvitava nüansina tõi Gorban välja ka viinamarja kasvatamise Eestis: mullu kasvatati PRIA andmetel viinamarja 11hektaril. Gorban selgitas, et Eesti on eelmisest aastast Euroopa Liidu põhjapoolne viinamarjakasvatusvöönd ja 42 eesti päritolu viinamarjadest valmistatud veini on registreeritud alkoholiregistris.  „See on huvitav kasvav trend,“ nentis ta.