Kindralmajor Meelis Kiili külastas Viru malevat
6. mail väisas Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili oma kodumalevat, et viia end kurssi suurõppus SIIL 2018 kulgemisega ja jälgida lahingugrupi lahinglaskmist keskpolügonil.
Seidi Lamus-Tšistotin
Kindralmajor saabus Rakverre helikopteriga ning suundus Viru maleva staapi, et saada sündmuste käigust ülevaade malevapealik kolonelleitnant Viktor Kalnitskilt.
„Me ei tee õppust õppuse pärast, vaid selleks, et näha, kas need põhimõtted, mis riigikaitsele üles on seatud, ka toimivad. Täna, kolmandal päeval julgen öelda, et toimivad küll,“ kinnitas kindralmajor. Kiili sõnul maakaitse juhtimine toimib, formeerimine toimib – seega suudetakse tagada formeerimistoetus, mis ongi Kaitseliidu põhifookus. „Me teeme kõik selleks, et pahalased, kes seda segada soovivad, seda teha ei saaks,“ selgitas Kiili.
„Sellised õppused annavadki kindlust, et meil on põhimõtted paigas. Kui räägime kvantitatiivsetest ja kvalitatiivsetest näitajatest, siis mõlemad on täidetud,“ kinnitas kindralmajor ning lisas, et vaatamata ilusale ilmale tuli prognoositud number kaitseliitlasi välja, kuigi tavaelus peab ka leiba teenima.
Kiili sõnas, et kõige tähtsam on aga see, et motivatsioon on väga suur. Riigi jaoks kõige suurem panus on motiveeritud inimesed.
Oma kodumaleva – Viru maleva tegevust hindas kindralmajor väga positiivseks. „Olen küll ainuke, kes kannab maleva nimetuseta embleemi, kuid sinna, kust on alustatud, tullakse ikka hea meelega tagasi,“ selgitas Kiili oma seotust Viru malevaga.
Kindralmajor rõõmustas, et Viru malev on talle pandud ootused ületanud. Aktiivsus ja oskused on need, millega silma paistetakse. Kuna Viru malevale on pandud ka n-ö ringkonnamaleva ülesanded, siis on tegemist topeltkoormusega. „Peamine on see, et ei oodata ainult käsku, vaid mõistetakse ise olukorda ja vastavalt sellele ka tegutsetakse,“ kiitis Kiili malevlaste initsiatiivi.
„Võin aru saada neist, kes ei tulnud, kuid samas pole neid olukordi tihti, mil ütleme, et võiks panna riigi huvid ettepoole. Kui järgmisel korral on SIIL, võiks taandada isiklikud eesmärgid riigi omade taha. Siis pole tähtis mina, vaid meie. Soovin ka neile edu ja soovin, et nad leiaksid innustust ja motivatsiooni,“ rõhutas kindralmajor riigikaitses osalemise vajalikkust.
Pärast staabi külastamist suundus Kiili jälgima 6.-7. mail läbi viidud lahingugrupi lahinglaskmisi keskpolügonil. Lahinglaskmised võimaldasid kaitseliitlastel lasta automaatidest AK4, kuulipildujatest KSP-58 ja MG3, tankitõrje granaadiheitjatest Carl-Gustav, 90mm tankitõrje kahurist, raskekuulipildujast Browning M2, 81mm miinipildujast M252 ning tankitõrje raketikompleksist Javelin.
„Lahingugruppi ülesanne oli koostööharjutusel ennast formeerida, minna 1. jalaväebrigaadi juhtimise alla ning täita brigaadi üksusena lahinguülesannet. Saime läbi harjutada planeeritud tegevused ja kõikidel üksustel õnnestus ka kontaktis olla,“ ütles Kirde lahingugrupi ülem major Ivo Hakman.
Kõige positiivsemateks kogemusteks loeb major Hakman seda, et sai läbi harjutada koordineerimise nii brigaadiga, kõrval olevate brigaadi üksustega kui ka enda üksuse siseselt. Lisaks pidas lahingugrupi ülem oluliseks kogemust ja teadmist, kui paljude meestega tegelikult saab lahingugrupis arvestada, kui kiiresti suudetakse ennast formeerida ja lahinguülesannete täitmisele asuda. Major Ivo Harkman lisas, et käesoleva õppuse raames formeeriti 85 protsenti lahingugrupi isikkoosseisust, mis on tähelepanuväärne saavutus.
Järgmine suurõppus KILP, milles osaleb ka Viru malev, toimub novembris Ida-Virumaal ja seal harjutatakse koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga.
Viru maleva pealik kolonelleitnant Viktor Kalnitski tervitamas Kaitseliidu ülemat, kindralmajor Meelis Kiilit.
Foto: Ellu Mumm
Lahingugrupi lahinglaskmine keskpolügonil.
Foto: Kaitseliit
