Kohaliku omavalitsuse 12 lihtsat sammu tervema Eesti heaks

Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse eelmisel aastal tellitud Eesti elanike liikumisaktiivsuse uuringu kohaselt liigub enamus Eesti elanikest vähem kui tervise hoidmiseks ja tugevdamiseks on vajalik. Ligi viiendik elanikkonnast ei ole üldse regulaarselt kehaliselt aktiivsed. Tervena elatud aastate arv ei kasva juba viimased 10 aastat ja keskmine eestlane veedab ligi 20 aastat elust terviseprobleemide küüsis. Tervise arengu instituudi uuringute järgi on liigse kehakaalu ja rasvunud laste osakaal aina kasvamas. Liigse kehakaaluga on juba lausa kolmandik esimese kuni seitsmenda klassi õpilastest.

Alo Lõoke,

SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse juht

Liikumatuse probleem ei ole uus ning sellele on otsitud lahendusi juba aastaid. Riigi tasemel valmis 2023. aastal kultuuri-, sotsiaal- ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös koostatud tegevuskava, mis aitab muuta liikumisharjumuste parandamise võimalikult paljude poliitikate ning eluvaldkondade osaks ning keskendub igas vanuses Eesti elanike kehalise aktiivsuse tõstmisele. Lisaks ministeeriumidele on kava koostamisse panustanud liikumisharrastuse kompetentsikeskus, tervise arengu instituut, tervisekassa, ülikoolid ja muud õppeasutused, kohalikud omavalitsused jt. Tegevuskavasse koondati erinevaid valdkondi puudutavad pilootprojektid, kampaaniad, uuringud ja ka näiteks potentsiaalsed õigusruumiga seotud muudatused.

Kuid pikemaajaliste strateegiliste kavade kõrval on väga tähtis märgata ka väiksemaid asju, mida saab juba täna ära teha ning mis ei vaja ei aega ega mahukat eelarvet. Oluline on mõtteviisi muutmine, avatud meel ja soov päriselt ka muudatusi saavutada. Suured arenguhüpped koosnevadki väikestest sammudest – oma peres, töökollektiivis, kogukonnas, kohalikus omavalitsuses.

Kohaliku omavalitsuse vaates väljendub elanike heaolu ja tervis otseselt maksutulu laekumises. Tööl efektiivne on see inimene, kes on vaimselt ja füüsiliselt terve ning kellel on võimalus ennast tervena hoida. Tänased lapsed on homsed täiskasvanud maksumaksjad ja tänased täiskasvanud maksumaksjad on homsed eakad. Seetõttu on aktiivse liikumise mõtte- ja eluviisi toetamine investeering kohaliku omavalitsuse tulubaasi.

Ka elukoha valikul on aina rohkem määrava tähtsusega kergliiklusteed, avatud spordi- ja mänguväljakud, staadionid ning turvaline ja mugav liikumiskeskkond lastele. Hooldatud, inimsõbralik ja värskes õhus aktiivseid vaba aja tegevusi võimaldav elukeskkond toob maksumaksjaid juurde.

Head kohalike omavalitsuste juhid, kas teie pakute oma elanikele sellist keskkonda, mis aitab neil pikemalt tervena elada? Kas olete märganud neid väikseid samme, mida saab juba täna selleks astuda:

1. Kas teie hallatavate koolide hoovid on lastele lahti ka õppepäeva väliselt? Kas lapsed saavad sinna, turvalisse keskkonda tulla ka vabal ajal ja sisustada oma vaba aega aktiivselt ja tervislikult?
2. Kas teie hallatavate lasteaedade hoovid on lastele lahti ka õhtuti ja nädalavahetustel, et väikelaste vanemad ei peaks otsima mööda linna või valda muid mänguväljakuid?
3. Kas koolide spordisaalid on õppevälisel ajal lahti, et ruume saaksid sportimiseks kasutada nii õpilased kui ka teised kohaliku kogukonna liikmed – täiskasvanud, eakad?
4. Kas kõik teie hallatavad koolid on ka liikuma kutsuvad koolid?
5. Kas laste koolitee on tehtud neile jalgsi või rattaga liikumiseks turvaliseks ja mugavaks? Kas koolide ümbrus pakub mugavaid parkimisvõimalusi kohe ukse ees või on see ruum antud hoopis lastele liikumiseks?
6. Kas aitate kaasa sellele, et jalakäijad ja ratturid saaksid aastaringselt mugavalt liikuda – kas kõnni- ja kergliiklusteed on lumest ja jääst puhtad ning sarnaselt autoteedele on ka kergliiklusteedel tehtud libedatõrje?
7. Kas terviseradadel või kergliiklusteedel saab ka mugavalt hinge tõmmata ja pingil puhata, et ka vanemas eas liikujatele turvalist liikumisvõimalust pakkuda?
8. Kas terviseradade juures on olemas tualetid ning piisavalt prügikaste, mida regulaarselt tühjendatakse?
9. Kas avaliku ruumi planeerimisel mõtlete alati jalakäijate ja ratturite mugavatele liikumisvõimalustele?
10. Kas kergliiklusteed, matkarajad, koolide ja lasteaedade mänguväljakud ning muud aktiivse vaba aja veetmise kohad on pimedal ajal valgustatud?
11. Kas koolide, lasteaedade, poodide ja muude avalike kohtade juures on jalgratta parkimiseks piisavalt kohti?
12. Kas olete ka ise oma perele, kolleegidele ja kogukonnale eeskujuks ja liigute võimalikult palju jalgsi, ratta või ühistranspordiga?

Ma loodan, et paljud nendest sammudest on teil juba astutud või on varsti astumisel, et igas omavalitsuses liiguksid lapsed ja täiskasvanud rohkem ja elaks kauem tervena. Terve Eesti eest!