Koolijütside liikumisõpetuse harjutused sobivad ka täiskasvanutele

Lapsevanemad on ammu kursis faktiga, et kunagine tulemustele orienteeritud kehalise kasvatuse õpe on läbimas digimuutumist liikumisõpetuseks. Kuna lapsed-täiskasvanud pühendavad sportimisele ja tervislikule liikumisele aasta-aastalt vähem aega, on muutused igati teretulnud – uus ainekava õpetab noorematele põlvkondadele enda jaoks südamelähedaseima spordiala leidmise kunsti, teeb selgeks spordialade põhitõed ja juhendab noori oma tervise eest sportimisega hoolt kandma.

Ainekava sisaldab rohkelt koduseid harjutusi, mille harrastamine tuleks kasuks ka ammu kooliukse kinni löönud täiskasvanutele. Veebiportaali Kasiinoboonused meeskond vaatas oma põhitöö, välismaa kasiinode võrdlemise lehel kasiinoboonused.ee/valismaa-kasiinod/, kõrval üle ka uue ainekava ning tutvustab kaht harjutuste gruppi, mille selgeksõppimine ja regulaarne harrastamine aitab keha ja meele heaolu parandada ilma otsa eest higimulli pühkimata.

Uues ainekavas on kokku viis valdkonda

“Liikumisõpetus” ja “kehaline kasvatus” on kaks täiesti erinevat kontseptsiooni. Võtame ette 6. klassi õpilase kehalise kasvatuse ja liikumisõpetuse näidisainekavade eesmärgid: liikumisõpetuse II kooliastme ainekava õpitulemuste seas puudub kontrollharjutuste ja kehaliste katsete sooritamise kohustus. Kontrollharjutuste asemel näitab õpilase edu oskus õpitud liikumisharjumust turvaliselt ning enda ja teiste jaoks ohutult rakendada.

Uus ainekava sisaldab valdkondi, mis olid osaliselt esindatud ka kehalise kasvatuse ainekavas, kuid värskel ja individuaalsele lähenemisele keskenduval kujul:

• Liikumisoskused – liikumisvahendite otstarbeka kasutamise ja kehakontrolli õpetus
• Kehaline aktiivsus – õpetab oskust hinnata enda füüsilist aktiivsust ja säilitada kehalist aktiivsust
• Tervis ja kehalised võimed – õpetab oskust enda kehalisi võimeid arendada ja mõõta
• Liikumine ja kultuur – õpetab looduses orienteerumise oskust, traditsioonilise ja ajaloolise spordikultuuri väärtustamist ja enda liikumiskultuuri osana tundmist
• Vaimne ja kehaline tasakaal – õpetab oskust pingeliste olukordadega toime tulla ja mõjutada oma vaimset ja kehalist tasakaalu

Viiest valdkonnast on kõige märkimisväärsem just viimane – vaimse ja kehalise tasakaalu säilitamise oskuse õpetus on seni koolis vähe tähelepanu saanud, kuid tuleb edasises elus rohkem kasuks kui oskus hokikeppi õiget pidi käes hoida. Vaimse ja kehalise tasakaalu valdkond jaguneb omakorda kolmeks: lõõgastavad mängud ning keha ja vaimu tunnetamise harjutused.

Kehatunnetusharjutused – loo kontakt enda sisemise minaga

Haridus- ja Teadusministeerumi liikumisõpetust tutvustav koduleht kirjeldab kehatunnetusharjutuste eesmärki viisina saada kontakti iseendaga. Sedalaadsed harjutused keskenduvad lihaste kasvatamise ja intensiivse treenimise asemel nende lõdvestamisele ja taastumisele pingutusharjutuste, venituste ja lõdvestusharjutuste abil.

Põhikoolis käiv koolijüts puutub õppekava läbimise käigus kokku erinevate kasulike harjutustega:

• lastejooga – tegelikkuses ka kõigile teistele sobivad joogapoosid, mis aitavad tunnetada erinevaid lihasgruppe ning neid lihtsate harjutustega venitada-lõdvestada
• paarisharjutustega jooga – koostööoskust ja kehalist tunnetust arendavad harjutused, mida võib täiskasvanu sooritada koos sõbra või paarilisega
• massaaž ja patsutamine – oskus lihaspingeid vähendada nende kas käsitsi või abivahendiga masseerimise teel
• Shindo venitusharjutused – joogapoosidest inspireeritud venitusharjutused aitamaks kehal paremini painduda

Liikumisõpetuse kodulehel avalikult kättesaadavad materjalid aitavad kehatunnetusharjutustega alustada ka kõigil teistel: venitusi ja harjutusi illustreerivad postrid, õppevideod ja audiomaterjal näitavad harjutuse tehnika täpselt ette. Kodulehel on videoseeriana saadaval ka ülipõhjalik Ashtanga joogaõpetus koos modifikatsioonide, korrektse tehnika ettenäitamise ja eestikeelse narratsiooniga.

Harjutuste videoõpetuse jälgimise ja järjepideva korrektse tehnikaga praktiseerimisega võid harjutuste sooritamise tulemusena parandada tasakaalu ja rühti – kaks üldtervise seisukohast väga kasulikku plussi!

Meelerahuharjutused – paranda tähelepanuoskust ja õpi peas toimuvat analüüsima

Sarnaselt kehatunnetusharjutustele on meelerahuharjutuste eesmärk korrastada sisemist mõttemaailma ning analüüsida enda reaktsioone ja emotsioone. Analüüsioskuste arendamiseks teevad põnnid liikumisõpetuse tundides erinevaid harjutusi:

• tähelepanu kindlale objektile viimine ja selle objektil hoidmine millelegi muule mõtlemata
• südame löögisageduse või hingamissageduse jälgimine
• hingamisaistingute tajumine (kuidas õhk hingamise ajal kehas liigub, millised lihased hingamisega aktiveeruvad)
• tähelepanu koondamise harjutused nagu sirutused, pöidla peopesas hoidmine või pealae sõrmedega trummeldamine

Veelgi enamate meelerahuharjutuste leidmiseks ja proovimiseks soovitab liikumisõpetuse juhend appi võtta ka koostööpartnerite abimaterjalid: eestikeelse audiojuhendusega lõdvestusharjutused portaalides peaasi.ee ja vaikuseminutid.ee.

Õpetajad on uue ainekava osas positiivselt meelestatud

Ainekava kaasajastamine ja individuaalsetele saavutustele orienteeritus on õpetajate hinnangul igati teretulnud. Nõuka-aegsena tunduva kontrollharjutustele keskenduva õppekava värskendamine ja ümbertöötamine on laste seisukohast kasulik otsus. Ingrit Keerma, Kuusalu Keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja, toob mullu ilmunud Õpetajate Lehe artiklis positiivselt välja uue ainekava tevisekesksuse ja tähelepanu pööramise sisemisele motivatsioonile – liikumise ja tervise omavaheline seostamine aitab lastel sportimise-liikumise vajalikkust paremini mõista.

 “Nõmedate” kohustuslike spordisaavutuste asendamine liikumisrõõmu ja mängulusti tekitavate harjutustega õppimisega motiveerivad põnne spordi ja aktiivse liikumisega tegelema ka koolivälisel ajal ning panevad õpilasi kehalise kasvatuse tunde hirmu asemel elevusega ootama. Õpikavas esitatud harjutuste harrastamine tuleb kasuks ka täiskasvanutele – lapsevanemad võivad õpitu kinnistamise nimel oma koduse liikumisõpetuseksperdiga koos harjutusi teha ja avastada, et hingamise jälgimine või venitamine tuleb endalegi kasuks.