Kust läänevirulane tööd saab?

välinetööränneTänasel tööturul on võimalusi leiva lauale saamiseks palju, tööd võib leiduda nii kodulinnas, naaberasulas või lausa välismaal. Mõni õnnelik saab teha huvitavat ja hästi makstud tööd koduuksest jalutuskäigu kaugusel mugavas kontoris, mõni on loonud endale võimaluse töötada kodus.

Tekst: Tõnu Lilleorg

 Et sellest põnevast teemast paremat ülevaadet saada, tasub tutvuda infoga, mille on kokku pannud statistikud ja tööturul toimuvat uurivad teadlased.

Äsja sai Statistikaamet valmis põhjalikud kaardid, mis joonistavad omavalitsuste kaupa välja töörände suunad ehk marsruudid, mida inimesed töölkäimiseks kasutavad. Need töörändekaardid põhinevad 2011. aasta rahvaloenduse andmetel. Kui inimene käib igapäevaselt tööl teises omavalitsusüksuses, kus ta ei ela, nimetatakse seda pendelrändeks.

Lääne-Virumaa hõivatutest töötab kodumaakonnas 72 protsenti. Selle näitajaga paigutub Lääne-Virumaa Eesti keskmiste hulka, kõige väiksem on kodumaakonnas töötajate osakaal Raplamaal (55 protsenti) ja suurim Harjumaal (82 protsenti). Maakonnasiseselt pendeldab meil 26 protsenti hõivatutest ning oma koduvallas või kodulinnas käib tööl 46 protsenti hõivatutest. Kui maakonna töölkäivatest inimestest rohkem kui viiendik käib tööle ühte linna, siis võib seda linna nimetada suure pendelrändega linnaks.

 

Rakvere – pendelrände esirinnas

Just selline on olukord Rakveres. Enim sõidab hommikul siia töötajaid ümbruskonna viiest vallast, milleks on linnaga ühist piiri omavad Rakvere, Vinni ja Sõmeru ning ka Kadrina ja Rägavere. Nende valdade pendelrändajad moodustavad rohkem kui viiendiku maakonna hõivatutest. Täpset protsendinumbrit ei ole võimalik siin välja tuua, küll saab määratleda liikumismarsruutide järgi töötajate ligikaudse osakaalu, kes kindlatel marsruutidel liiguvad. Nimetatud viie valla pendelrändajate osakaal maakonna hõivatute seas on 20-38 protsenti. See n-ö laine näitab kõige olulisemat liikumissuunda maakonnasiseses töörändes.

Suuruselt teise laine osakaal hõlmab 10-19 protsenti maakonna hõivatutest. Ka siin toob hommikune liikumissuund töötajad Rakverre. Nüüd jõuavad tööle Tamsalu, Haljala ja Viru-Nigula valla elanikud. Samuti Kunda elanikud ning ka need virunigulalased, kes käivad tööle Kunda linna.

Kolmanda laine pendelrändajad (osakaal 5-9 protsenti) joonistavad kaardile juba üksikasjalikumat mustrit. Esile kerkib Rakverest viie kilomeetri kaugusel asuv Sõmeru alevik koos lähiasulatega, sinna käiakse tööle viiest omavalitsusest. Nendeks on Rägavere, Viru-Nigula, Haljala ja Rakvere vald ning Rakvere linn. Nii et töörände poolest on maakonna tähtsuselt teine tõmbekeskus Sõmeru. Tapa linn ja vald tõmbab kolmandas laines töötajaid kahest naabervallast – Kadrinast ja Tamsalust. Samuti jõuavad kolmandas laines Rakveresse tööle inimesed, kes elavad maakonna äärepealsetes valdades, milleks on Laekvere, Väike-Maarja ja Vihula.

 

Maakonnavälised töökohad on Harjumaal

Kui Lääne-Viru tööinimeste töökoht asub kodumaakonna piiride taga, siis suures enamuses on see Tallinnas ja Harjumaal. Lääne suunas liiguvad inimesed kõikjalt maakonnast, ka idapoolsetest, Laekvere ja Viru-Nigula vallast. Selliseid tööinimesi on kokku 10-11 protsenti hõivatutest. Idapoolsete valdade elanikud, kokku 1-5 protsenti hõivatutest, leiavad tööd ka Ida-Virus ja Tartus. Näiteks Laekvere inimesed Avinurme vallas, virunigulalased Aseri vallas ja Rägavere elanikud Sonda vallas.

Muidugi ei saa mööda minna välismaal töötajate hulgast. Statistikaameti andmetel on neid 6 protsenti Lääne-Virumaa hõivatutest. See näitaja ületab riigi keskmise, mis on 4 protsenti. Enim käib välismaal tööl pärnumaalasi.

 

Mis on talutav aeg töölkäimiseks?

Kuulutajale kommeteeris töörände teemat Mati Jõgi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonnast. Tema sõnul tasub pendelrände puhul tähelepanu pöörata kahele kriteeriumile: esiteks, kui palju kulub inimesel aega tööle- ja pärast kojusõitmiseks. Ja teiseks – kui kulukas see on.

„Kuni poolteist tundi päevas ehk 30-45 minutit üks ots töölkäimiseks aega kulutada peaks olema Eesti kontekstis täiesti normaalne, tegelikult on ka kaks tundi ja enam, näiteks marsruudil Rakvere-Tallinn-Rakvere, meie igapäevane reaalsus,“ nentis Jõgi.

 

Kaugtöö vähendab pendelrännet

Kui töölkäimiseks kulutatav aeg ületab taluvusepiiri, hakkab inimene otsima uut töökohta või kolib töökohale lähemale. Tavaliselt kolitakse siis äärealadelt lähemale keskustele, selgitas ametnik. „Suundumused on sellised, et ääremaal töökohad vähenevad, kontsentreeruvad keskustesse ja kõrgepalgalised töökohad koonduvad seda enam veelgi suurematesse keskustesse. Teisalt väheneb pendelränne tasapisi tänu tehnoloogilistele vahenditele ja sellest tulenevalt paindlikule kaugtööle.“

Maakondlikus vaates on halvaks trendiks see, kui kolitakse elukohast ära liigse aja- ja rahakulu tõttu, mis töölkäimisele kulub. Murekohaks on ka vähese mobiilsusvõimega inimesed. „Nad jäävad sotsiaalhoolekandesüsteemi kliendiks, sest nad ei suuda töökohtadele järele minna ja kohapeal tööd ei ole,“ selgitas Jõgi. Tema sõnul püüdleb maavalitsus selle poole, et maakonnas oleks töökohti ning maakonna bussiliinivõrguga oleks inimestel tagatud mõistlik teenuste ja töökohtade kättesaadavus maakonna ulatuses.

 

Kaugus pole ainus tegur

Inimestel on tööle ja töökohale ka teisi tingimusi kui ainult elukoha lähedus. Nendeks on piisav tasu, vastavus oskustele ja kvalifikatsioonile ning eneseteostusvõimalus.

Kokkuvõtlikult hindas Mati Jõgi Lääne-Viru maakonna positsiooni tööturul suhteliselt heaks, sest maakonnas on töökohad olemas. Samuti asume sisuliselt Eesti kõige suurema tööareaali keskel, mille moodustavad Tallinn-Harju ja Ida-Viru, kus igapäevane tööränne on võimalik. Arvestades ka inimeste üha suuremaid ja kiiremaid liikumisvõimalusi, on võimalik töökohtade areaal kogu aeg laienev.

 ——————————————–

siseneränneTööränne toimub tõmbekeskustesse

Viimastel aastatel on räägitud palju haldusreformist, mis liidaks väiksemad omavalitsused kokku. Lahkuv regionaalminister Siim Kiisler (IRL) on rahul, et kõnealused töörändekaardid on nüüd olemas, sest neilt on näha, kus asuvad Eestis tegelikult tõmbekeskused, mille järgi võiks ka uusi omavalitsusi kujundada. „Need kaardid illustreerivad inimeste liikumist ning näitavad, et inimeste igapäevane pendelränne ületab enamasti omavalitsuste piire,“ ütles ta.