Liikumispiirangute järgimist jälgitakse koostöös

Alates eelmisest reedest teevad Virumaal 2+2 reegli kohast teavitustööd nii riigiasutused kui omavalitsused. Koostöö on sujunud hästi ning senised tulemused on olnud rahuldavad – valdav osa inimestest saab selgitustest aru ning trahvi pole veel teha tulnud.

Liisi Kanna

Liikumispiirangute ja viibimiskeelu täitmise eest vastutavad Politsei- ja Piirivalveamet ning kohalikud omavalitsused. Virumaal ühendati reeglite täitmise jälgimiseks jõud ning alates möödunud reedest teevad tänavatel liikuvatele inimestele teavitustööd lisaks politseile ka omavalitsuste poolsed patrullid ning Päästeamet ka Keskkonnainspektsioon.

Ida prefektuuri operatiivstaabi juht Indrek Püvi ütles, et koostöö on sujunud hästi. „Senised kontrollid on näidanud, et suur osa inimestest on kehtestatud nõuetest teadlikud ja mõistavad nende vajalikkust. Kuid neid juhtumeid on iga päev, kus koostööpartnerite patrullid juhivad inimeste tähelepanu eriolukorra reeglitele ja sekkuvad, mis ongi selle koostöö kõige olulisem vorm. Enamik inimestest, kellega on vestlusi läbi viidud, on mõistnud olukorra tõsidust ja laiali läinud. Ma siiralt loodan, et ka päriselt seda mõistetakse ja kõik inimkontaktid viiakse miinimumini,“ kommenteeris Püvi.

Ida prefektuuri haldusalas ei olnud neljapäeva lõunase seisuga ühegi inimese suhtes väärteomenetlust alustatud või sunniraha määratud. „Seni oleme panustanud inimestele infomatsiooni jagamisega ja rikkumiste puhul piirdunud hoiatustega. Kuid hakkame rakendama jõulisemaid sunnimeetmeid, et inimesed kodus olemise kohustusest ja eriolukorra reeglitest kinni peaksid. Kui rikkumine kordub ja sõnadest ei piisa, saab politsei määrata inimesele 2000 eurot sunniraha või algatada väärteomenetluse,“ sõnas operatiivstaabi juht.

„On äärmiselt oluline, et me kõik panustaksime viiruse leviku tõkestamisele. Siinkohal kutsungi kõiki üles, et kui näete rikkumist, siis julgelt juhtige tähelepanu, miks peab distantsi hoidma ning miks ei ole hea mõte praeguses olukorras koguneda,“ lisas ta.

„Ma olen väga tänulik meie koostööpartneritele, kes panustavad liikumisvabaduse piirangute täitmise jälgimisse. Eriti hea meel on selle üle, et kõik Virumaa kohalikud omavalitsused on ühinenud üleskutsega osaleda koostööpatrullides ja rõõm on tõdeda, et nende patrullid on ka igapäevaselt tagatud,“ lisas Püvi.

Päästeameti Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann märkis, et Ida päästekeskuse kõik päästekomandod ja kaks meeskonda inspektorite ning ennetustöötajatega teostavad iga päev COVID-19 2+2 nõuete täitmise reide. Lisaks kontrollitakse nõuete täitmist Päästeameti drooniga, mis aeg-ajalt näiteks üle Rakvere linna lendab.

„Drooni kasutame politseile suure pildi pakkumiseks, mis on väga efektiivne, suudame lühikese ajaga asustusüksusest tervikpildi ülevaate sada. Drooni kasutamise otsustab ja asutusüksuse määrab politsei, seega, võib drooni näha kus iganes Virumaal,“ täpsustas Holzmann.

Omavalitsuse poolset patrulli korraldatakse paiguti erinevalt, mitmetes kohtades on vallatöötajatele abiks vabatahtlikud. Näiteks Rakveres hakkasid avalikes kohtades liikuma linnavalitsuse poolt kokku pandud vabatahtlike patrullid, nii jalgsi kui jalgrattal. Vähemalt kaheliikmelised, helkurvestidega patrullid liiguvad nii käidavamates kohtades kui ka seal, kus inimesed kipuvad kogunema. Patrullide ülesanne on inimestega vestelda ning neile ohtudest rääkida. Nädala aja jooksul osaleb patrullimisel ligi 70 abivalmis vabatahtlikku.

„Senine koostöö on olnud hea. Linn on üldiselt tühi ja rahulik ja enamus inimesi järgib kehtestatud reegleid. Patrullisin ise nädalavahetusel Rakvere linnas koos Päästeameti Ida päästekeskuse juhi Ailar Holzmanniga,“ rääkis Rakvere linnapea Triin Varek.

„Täna tõesti rõõmustan, et tänavad on pigem tühjad. Liiguvad üksikud inimesed, mõned pered jalutavad. Mureks on teatud noored, kes veel kampadena koos ja napsused seltskonnad täiskasvanuid. Pidime pöörduma viiel korral ja selgitama eriolukorra reegleid. Meid kuulati rahumeelselt. Aga kurvastab, et osadele noortele teeb asi pigem nalja,“ jätkas linnapea.

Vareku sõnul ongi patrullide üldiseks tagasisideks, et on tulnud selgitada piirangute kehtimist noortele, kes liiguvad enam kui kaheliikmeliste gruppidena.

Vinni vald näiteks on aga jagatud kolmeks suuremaks piirkonnaks, mille juhid olukorral silma peal hoiavad ning valla kommunikatsiooninõuniku Rahel Lepa sõnul on kohaliku omavalitsuse, vallakodanike ja patrullide vaheline koostöö sujunud äärmiselt meeldivalt.

„Kodanikud mõistavad olukorra tõsidust ning on aru saanud, et ainult koostööd tehes ning riigi poolt ette nähtud karmide tingimuste täitmisega suudame seljatada selle jubeda koletise nimega COVID-19. Aegajalt on piirkonnajuhtidel tulnud 2+2 reegli eirajatele olukorda meelde tuletada, aga enamasti on need lapsed, kes ka sõna kuulavad,“ kommenteeris Lepp.

Ka Haljala vallavanem Ivar Lilleberg nentis, et inimesed on asjast aru saanud ja seepärast ka pidevat patrulli väljas ei ole, kuid järelvalvespetsialist hoiab iga päev silma peal suurematel kohtadel, toimib koostöö PPA välijuhiga ning vahetatakse infot.

„Suurim murekoht on nädalavahetusel inimeste ränne rannapiirkondadesse. Läinud nädalavahetus tõestas seda selgelt, et võõrast rahvast oli rohkem liikvel kui kohalikke inimesi,“ tõi Lilleberg esile sealse probleemi.

Fotol vabatahtlike patrull Rakveres. Foto: Rakvere Linnavalitsus