Ma ei rääkinud mobiiliga, vaid sügasin kõrva

????????????????????????????????????
????????????????????????????????????

Paljud autojuhid kasutavad sõidu ajal mobiiltelefoni. Lausa 70 protsenti Eesti juhtidest tegeleb sõidu ajal mobiiltelefoniga ning 34 protsenti on sattunud viimase kahe aasta jooksul selle tõttu ohtlikku olukorda, selgub Maanteeameti tellitud uuringust „Kõrvalised tegevused liikluses“.

Kaius Mölder

Uuringus tuuakse välja, et 99 protsenti sõidu ajal mobiili kasutajatest vastab roolis olles kõnedele ja 77 protsenti helistab ka ise. Telefoni kasutatakse veel pildistamiseks ja tekstisõnumite või sotsiaalmeedia postituste lugemiseks. 6 protsenti kasutajatest tunnistas, et loeb roolis olles ka uudiseid ja surfab internetis.

Ida prefektuuri pressiesindaja Olja Kivistik tõi konkreetseid näiteid, mida autojuhid on vabanduseks Virumaa politseinikele öelnud: handsfree on liiga kallis; rääkisin telefoniga, kuna parkimisvõimalust polnud; tähtis kõne oli, sest ema helistas; võtsin kõne vastu, ütlemaks, et ma ei saa rääkida, kuna olen roolis. Lisaks veel vastuväide, et „ma ei rääkinud telefoniga, vaid sügasin kõrva.“

Ida prefektuuris on tabatud käesoleval aastal sõidu ajal mobiiltelefoniga rääkimas 79 sõidukijuhti, neist 42 Ida- ja 37 Lääne-Viru maakonnas.

Kõige enam kasutavad mobiiltelefoni roolis mehed – tervelt 64 korral vormistati just neile väärteoprotokoll mobiili kasutamise eest. Rikkujad on kõige enam vanusegrupis 36-45 aastat.

Liiklusohtlikud olukorrad

Mobiiltelefoniga rääkimine sõidu ajal vähendab juhi tähelepanu ja sageli langeb sõidukiirus, mis võib häirida üldist liiklusvoogu. Paljud juhtidest on kõrvalise tegevuse tõttu sattunud aga märksa ohtlikumatesse olukordadesse, nagu näiteks auto kaldumine kõrvalritta, äkkpidurdused, liiklusmärkide, jalakäijate või valgusfoori mittemärkamine.

Lisaks selgus uuringust, et kõige enam satutakse ohtlikesse olukordadesse roolis kõnesid vastu võttes, rääkides ja numbrit valides.

Ka navigaatori vaatamine hajutab roolis olles sõidukijuhtide tähelepanu. 19 protsenti liiklusohtlikest juhtudest on seotud just navigatsiooniseadmega.

Rakvere politseijaoskonna välijuht Margo Kukk ütles, et mobiiltelefoni kasutamine käsi vabaks jätva süsteemita sõiduki juhtimise ajal on tõsine probleem ja kahjuks väga paljud ei adu selle tõsidust. “Paljudele juhtidele võib tunduda telefoni kasutamine väikese asjana, mis kuidagi tähelepanu ja reageerimisvõimet ei sega. Samas peab aga tõdema, et sel aastal on olnud mitmeid liiklusõnnetusi, mille üks põhjusi ongi olnud just telefoni kasutamine sõidu ajal. Tegemist ei peagi alati olema telefonikõnega, vaid näiteks on saadetud sõidu ajal lühisõnumeid või on vesteldud sõbraga Facebookis. Pigem peaks sõidukijuht kasutama käed-vaba süsteemi või vajaduse korral peatama sõiduki ning alles siis telefoni kasutama. Mida vähem on juhil muid tegevusi sõidu ajal, seda väiksem on risk sattuda liiklusõnnetusse,“ lausus Kukk.

Ta lisas soovituse, et kaasreisijad võiksid samuti sõidukijuhile märkuse teha, kui sõidu ajal telefoni kasutatakse.

Politsei tuletab meelde, et liiklusseaduse järgi on võimalik sõidu ajal mobiiliga rääkijat väärteokorras karistada kuni 80eurose rahatrahviga.

Vale käitumine

Kõige ohtlikumaks kõrvaliseks tegevuseks pidas 95 protsenti uuringutele vastanutest mobiiltelefoniga tekstsõnumite saatmist. Sellele järgnesid meikimine või enda sättimine (88 protsenti), mobiiltelefoniga rääkimine (64 protsenti) ning söömine või joomine (55 protsenti).

Kuigi 70 protsenti Eesti juhtidest kasutab roolis olles mobiili, siis 75 protsenti autojuhtidest ei pea seda tegevust siiski sobivaks ning 87 protsenti väidab, et proovib seda vältida. Samal ajal tunnistas 44 protsenti autojuhtidest, et ainuüksi sõidu ajal telefonihelina kuulmine hajutab nende tähelepanu, ning 29 protsenti arvas, et telefoni kasutamine ei sega juhtimist kuidagi.

Nädala alguses algas ka Maanteeameti kõrvalistele tegevustele suunatud ennetuskampaania „Kui juhid, siis juhi“, mille eesmärgiks on liiklejatele meelde tuletada, et sõidu ajal ei tohi tähelepanu hajutavate tegevustega tegeleda. Suurte reklaamkleebistega linnaliinibusse näeb ka Rakvere vahel liikumas.

Virumaal on suurimad lobisejad autoroolis mehed, mitte naised. Foto: Kaius Mölder