Maavanema kõne: tublid läänevirulased, kallid sõbrad!

maavanem, foto Meelis Meilbaum

Mul on soe tunne ja hea meel teiega koos tähistada meie kodumaa 99. sünnipäeva.

Oma eelnevates pöördumistes olen just sel tähtpäeval pidanud riigiametnikuna vajalikuks käsitleda nii välispoliitilist olukorda kui ka maailmamajanduse käekäiku. Olen jaganud muret nii Ukrainas toimuva kui ka pagulastemaatika üle.

Eesti riigi 100. sünnipäeva eel ja juba käivituvate juubelipidustuste ajal tahan teiega jagada rohkem rõõmsaid sõnumeid. Andke mulle andeks, kui nimetan täna rohkem inimesi ja ettevõtmisi, kui ühes pöördumises ehk kohane on, aga olge kindlad, et see nimekiri võiks olla kümneid kordi pikem. Sedavõrd rohkelt on eredaid sähvatusi olnud möödunud aastaringis ja lõputult palju on maakonna ligi 60 000 elaniku puhul sooje inimesi, kes oma pikaaegse töö, tahte ja entusiasmiga kodukohta panustanud.

Täna keskendume Lääne-Virumaa, Virumaa tulevikule. Räägime valulistest, aga vajalikest reformidest ja valitavate juhtide ning esindajate vastutusest oma inimeste ees. Räägime sisemisest põlemisest, tahtest ja päevapoliitikaülestest väärtustest. Räägime ühtse meeskonna võimalikkusest oma kodukohas.

„Töö käib“ sai möödunud aastal siitsamast teile andressõbralikult kinnitatud, kui rääkisime suurtest väljakutsetest Eesti avalikus halduses. Tõepoolest, sedavõrd huvitavat ja paljude jaoks meist väljakutseid täis aega, kui viimased aastad, ei ole avalikus halduses olnud 2000ndate algusest.

Maakonna jaoks on ühte ajajärku sattunud kaheksandat korda ette võetud ja lõpuks ka esimest etappi läbiv omavalitsuste ühendamine ehk haldusreform. Laiemalt riigireformi raames peame plaane ja teeme tõsist tööd maakonnakeskuste tugevdamiseks riigiasutustega, jätkates samas ka õhema riigi juurutamist. Vähem ametnikke ja bürokraatiat, rohkem elu kohapeal.

Paremad ja mugavamad teenused, professionaalsem ametnikkond ja võimekamad omavalitsused. Lisaks Euroopa struktuurifondide rahastuse maksimaalne kasutus kohapeal. Olgu tegemist sammudega töökohtade loomiseks, haridusvõrgu uuendamiseks, perearstikeskuste rajamiseks või turismiobjektide arendamiseks. Need on selged eesmärgid.

Lisaks meie kahe kõrgkooli ühendamine, haridusliku erivajadusega ja lihtsustatud õppekavaga lastele uute võimaluste loomine: rohkem tähelepanu ja märkamist, erispetsialistide tugi ja tugevam, toetavam arengukeskkond tulevikus hästi hakkamasaamiseks.

Lääne-Virumaa oli veel mõned kuud tagasi üks kahest maakonnast, kus ei olnud loodud või alustatud läbirääkimisi riigigümnaasiumi loomiseks. Riigi suund on olnud ühene – kvaliteedimärgi ja ühtlase tasemega gümnaasiumiharidus igasse maakonnakeskusesse. Ajalooline otsus riigigümnaasiumi loomiseks ja positsioonide selgitamiseks Rakvere linna ja Haridusministeeriumi vahel tehti linnavolikogu poolt detsembris 2016.

Mida tähendab riigigümnaasium? Milliseid võimalusi loob see õppekvaliteedis, õpilaste ja õpetajate heaolus ning motiveerituses või peitub uuenduses hoopis enam varjatud ohte? Ohte ja riske, mille tõenäosust nüüd toimiva süsteemi lõhkumisega oluliselt suurendame?

Vastus sellele on, et me ei tea. Ei tea enne, kui proovime, kuid põhjalikud arutelud asjatundlike inimestega on mind veennud, et see on vajalik samm maakonnale ja õige valik maakonnakeskusele.

Juba ainuüksi selle võimaluse möönmine on võimaldanud linnal ja haridusjuhtidel lahti mõtestada meie võimalused ja vajadused – tulevased arengusuunad hariduses. Ühtne õpikeskkond, rohkem valikaineid ja õppesuundi õppureile ja piisavat koormust pedagoogidele. Uus sisustus ja tänapäeva nõuetele vastavad tehnilised lahendused. Gümnasistide kogukonna teke ning mugavuspiiri lõhkumine põhikooli ja gümnaasiumi vahel.

Uute põhikoolide puhul on võimalus kasutada taaskord välisrahastust põhikoolivõrgu korrastamiseks ja lisandub võimalus avada senisest enam väikeklasse. Just viimane on oluline samm olukorras, kus 75 protsenti erivajadustega õpilastest õpib tavakoolis tavaklassides.

Arusaadavalt mõjutab riigigümnaasiumi teke ka maakonnakeskust ümbritsevaid valdasid ja seal asuvaid munitsipaalkoole. Lapsi ei jagu igale poole ja kuigi otsused gümnaasiumiastme sulgemiseks ühes või teises piirkonnas on alati valulised ja emotsionaalsed, võib see valik siiski luua meie lastele oluliselt tugevama vundamendi ja parema stardipositsiooni edasiseks eluks. Nii õppekvaliteedi poolest kui omavalitsuste kokkuhoitud vahendite arvelt, mida otsustajad saavad suunata kohapeal näiteks noorsootöö arendamiseks.

Haridusvaldkonna muudatused on valulised ja tundlikud terves Eestis. Me loeme juba tüdimuseni sellest, kuidas on vaja või ei ole vaja viia Sisekaitseakadeemiat Narva ja mis see kõik maksab. Ma jätan selle tegevuse asjakohasuse või mõistlikkuse hindamise igaühe enda teha ning kui Lääne-Virumaa jaoks sellest midagi esimese hooga positiivset otsida, siis ehk seda, et jääme mugavalt Tallinn-Narva teljele ning omame kauni ja turvalise elukeskkonnaga ehk mõningaid eeliseid nii ajutise kui alalise majutuse pakkumisel ja ka teenuste müügil inimestele, kes töö- või õppe käigus Tallinna suunalt Narva liikuma hakkavad.

Meie jaoks märksa olulisem on meie enda kõrgkoolide, Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli ja Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži, saatus. Juba pea kaks aastat oleme teadnud, et senisel moel ei pea kumbki kool võimalikuks tegevust jätkata. Põhjuseks osalt nii õppurite vähesus, Tallinna Ülikooli investeeringud pealinna õppetaristusse, õppekavade lühiajalised akrediteeringud kui ka muud objektiivsed põhjendused. Hariduses käib ümberkorraldus ja kohanemine, täpselt nagu avalikus sektoris. Mul on heameel, et enam kui pooleteise aastaga oleme jõudnud eesmärgini kaks tublit kooli ühendada. Kasutada mõlema kooli teadus- ja õppepotentsiaal sajaprotsendiliselt ära. Plaanid tehtud perspektiiviga vähemalt 10 aastat, minimaalselt 650 üliõpilast, vähemalt 6 õppesuunal ja Tallinna Ülikooli nime all. Need vaidlused ei ole olnud kerged ja ma olen tänulik kõikidele, kes selles protsessis aktiivselt kaasa on töötanud. Aitäh Helle Noorväli, Silver Pramann, Toomas Väinaste ja paljud teised.

Ülikooli poolne nägemus on ühendatava kooli teke Rakvere linna. Uus väärtus, rohkem õpivõimalusi atraktiivses linnalises keskkonnas. Olen ise soovitanud selles protsessis korduvalt uueks Ülikooli majaks just riigigümnaasiumi rajamisega vabanevat Tallinna tänava õppehoonet.

Murekohaks selle plaani juures on meie Rakenduskõrgkooli hoonepark. Mis saab kaunist ja ajaloolisest Mõdriku mõisakompleksist, kuhu riik on investeerinud rohkelt raha ja mis majana kannab väärtusi, mis vanemad kui meie. Keegi meist ei soovi, et hoone Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile üleandmisega peaksime mõne aasta pärast tõdema, et hoone on tühi, kütmata ja lootust pole. Kunagise Vaeküla kooli projekti kordumist ei saa me endale lubada. Võimalustena on laual nii hoonete vallale ehk munitsipaalomandisse andmine, mõne riigiasutuse ületoomine või muu sotsiaalne otstarve. Head koostööpartnerid – pingutame üheskoos, et väga heal tasemel kõrgharidust oleks võimalik omandada Lääne-Virumaal ka aastate pärast.

Tublid läänevirulased.

Nii hariduses kui muudes valdkondades on hetkel või vähemalt peaks olema suureks märksõnaks struktuurfondide rahastus ja selle võimaluse maksimaalne kasutamine. Vaid kuu tagasi tuli positiivne sõnum meie maakonda Haljala ja Aseri valla põhikoolide rekonstrueerimiseks eraldatud toest. Kokku miljonid eurod, millele arusaadavalt peab lisanduma ka valla omafinantseering. Uued koolihooned, uus väärtus. Selle tulemusel saame oma koolid õppimise jaoks paremini läbi mõeldud ja hooned on energiatõhusamad, mis tähendab, et sooja koolihoone tarvis kulub meil vähem raha.

Taaskord Euroopa struktuurifondide toel oleme maakonda ehitamas vähemalt nelja perearstikeskust: Väike-Maarjasse, Tapale, Kadrinasse ja Rakveresse. Röntgen, ämmaemandad, füsioterapeut jpm, mis loovad piirkondadesse uue väärtuse ja parandavad juurdepääsu vajalikele teenustele.

Arvestades meie sissetulekute ja elukvaliteedi tõusu, jõuab Eesti tõenäoliselt järgmiseks rahastuperioodi ajaks 75% tasemeni Euroopa Liidu keskmisest elatustasemest, mis tähendab, et tulevikus hakkame saama vähem toetusi, mille abil teenuseid arendada ning teid ja hooneid ehitada. Olukorras, kus Inglismaa, täpsemalt Suurbritannia tahab Euroopa Liidust välja minna, muutub ühiselt jagatav rahapott veelgi väiksemaks. Mõistlik on pingutada praegu maksimaalselt, et kaalutletud projektidele saada välisrahastust. Mida vähem kaasame avalikus sektoris Euroopa Liidu pakutavat raha, seda vähem saame pakkuda oma inimestele elukeskkonda, mida nad väärivad.

Mul on heameel, et käes on otsused Väike-Maarja ja Tapa asulakeskuste arendamiseks. Samuti Moe piiritustehase baasil teemapargi loomiseks. Ehituse lõppjärgus on Eesti üks kaunimaid – Võsu-Käsmu kergliiklustee. Arvestatava abi ruumikitsikuse lahendamiseks ja ekspositsioonide laiendamiseks sai Politseimuuseum ja tuge sai Vinni vald. Uues raha taotlemise voorus oleme teinud kõik endast oleneva, et Virumaa Muuseumite – Rakvere linnuse tegevust toetaks tulevikus terviklikumalt ka Vallimäe arendus. Uued võimalused tekiks erasektori toel renoveeritavatel Arkna ja Neeruti mõisadel. Lahendataks ühendusteede ja turvalise liiklemisega seotud väljakutsed kiiresti areneval Näpi  tööstusalal ja lõpuks ometi saaksime öelda, et Kunda sadama arenduses oleme teinud olulise sammu edasi – loonud eeldused nii kaubaveo mahtude kasvuks kui ka reisijateveo alustamiseks. Olgu siis Kunda-Kotka või Kunda-Loviisa suunal.

Ma olen ikka ja jälle lugupidanud põhimõttest, et kasta tuleb seda pinnast, mis viljakas. Arendada neid valdkondi ja objekte, mis juba toimivad ja toimivad hästi. Nende võimendamine ja rõhutamine toob reeglina suurema tõenäosusega tulu ja tulemuse kui tühja kohta investeeringute meelitamine. Meil on palju tegevusi ja piirkondi, mis on pikki aastaid hästi tegutsenud ja maakonna elule väärtust loonud.

Meie tootmine, sh keerulistes oludes seakasvatus ja piimaühistud. Teraviljakasvatus. Tugev logistikasektor, ka väikesadamad. Turismitaristu ja mõisakultuur. Meie eripalgelised sündmused Pandiverest Käsmuni ja kaunis rannik koos rannaküladega. Rakvere Teater, Eesti parimad Spad Rakveres, Vihulas ja Jänedal. Ulatuslikud sportimisvõimalused Tamsalust Viru-Nigulani ja rahvakultuuri viljelemise potentsiaal Laekvere ja Roela rahvamajadest Lehtse asula ja Rägavere valla Miila külani. Eesti riigi kaitse tugisammas – I jalaväebrigaad Tapal ja palju, palju veel. Meil on tõesti, mille üle uhkust tunda ja mille arendamisele igal võimalusel kaasa aidata.

Head kaaslased.

Sel aastal muutub palju. Valdasid jääb vähemaks, ülesandeid ja vastutust lisandub seoses maavalitsuste tegevuse lõpetamisega. Toimuvad taaskord kohalikud valimised. Tuleb uusi kohaliku elu juhte. Ma usun ja loodan, et paljud maavalitsuste kohustused on võimalik üle anda maakondlikule omavalitsuste liidule, kelle puhul on samuti ette näha muudatusi. Liidu liikmete panus peab suurenema ja lisandub vastutusvaldkondi.

Keegi ega miski ei saa toimida ilma, et ta ei oleks mõjutatud väliskeskkonnast. See käib ka maavalitsuste kohta. Me oleme riigina ise viimase kümnekonna aasta jooksul liikunud selle poole, et regionaalne tasand kaoks. Tõepoolest, kui oodatakse suurt mõju, aga vahendeid tegevuste jaoks napib, siis häid tulemusi ei tule. Õigustega peavad alati kaasas käima kohustused ja kui on ootused paremaks tulemuseks, siis on selleks vaja piisavalt inimesi ja piisavalt raha.

Ma tänan siinkohal kõiki neid sadu Lääne-Viru Maavalitsuse teenistujaid, kes hoole ja korrektsusega on mitmekümne aasta jooksul teinud oma tööd erinevates valdkondades – aitäh neile kõigile. Tänan maavanemad: Lembit Kaljuvee, Ants Leemets, Marko Pomerants, Riina Kaptein, Urmas Tamm ja Einar Vallbaum, et olete olnud ja olete jätkuvalt maakonna tuliseimad patrioodid. Me oleme kõik olnud erineva taustaga ja erinevad isiksused, aga meid seob ja ühendab missioon kodumaakonna edendamisest.

Just avalikus sektoris pean vajalikuks rõhutada ja meelde tuletada iseendale, koostööpartneritele ja kolleegidele, meie ühist vastutust kõikide inimeste eest, kes meie vastutusalas elavad. Vastutus inimeste ees, tähendab vastutust elukeskkonna ja arenduste eest. Teenuste kvaliteedi ja mahu eest. Kohustust otsuste langetamisel vaadata pikemasse tulevikku kui nelja-aastane valimistsükkel. Vajadus langetada ka ebapopulaarseid otsuseid. Jah, neid otsuseid tuleb selgitada ja põhjendada ning kuulata ka vastuargumente. Aga kui on tegu vajaliku otsusega, siis ei tohi otsuse piduriks olla kartus ajutise meelepaha, poliitiliste surveavalduste või valjema avalikkuse hävitava hinnangu pärast.

Olen seda usku, et arenguks parimat saame me kogemuste ja sisemise põlemise koosmõjul. Hea resultaadi saavutamine on vähetõenäoline ilma ühe või teiseta. Jah, meil on võimalik hoida olukorda stabiilsena pelgalt kogemuste olemasolul, kuid igapäevaselt ekstrasammu tegemata ja arengusse panustamata on tulemuseks vaikne ja mugav hääbumine. Meil, avaliku sektori juhtidena on alati oht pidada enda mugavust ja harjumuspärast keskkonda teiste heaoluks. Ka juhtudel kui kipume olema negatiivsed, osutavad või näida infot omades teistest targemad, peame meeles pidama, et meie enda meelevaldne ja sageli asjatundmatu kommentaar või aastate jooksul kujunenud hoiak võib nurjata kümnete teiste inimeste töö, kes ühe või teise eesmärgi nimel on mitmeid perioode pingutanud. Olgu siis tegemist eurorahastuse, ühinemistoetuse või riigiasutuste väljaviimisega pealinnaalast. Uskuge, neid kommentaare ja meelsust nähakse selge hoiakuna väljapoolt ja see mõjutab õnnestumise tõenäosust – tulemust.

Sõbrad, olgu öeldud – kui me ise ei usu, et saame paremini ja suured eesmärgid on saavutatavad, siis miks peaksid uskuma teised.

Meid on liiga vähe, et kiskuda ajal, mil langetatakse suuri otsuseid. Nüüd, kus riik on otsustanud regionaalset tasandit veelgi vähendada, peavad just tugevad vallad ja linnad ning omavalitsuste liit olema need, kes loovad eeldused inimeste ja organisatsioonide vaheliseks sünergiaks. Maakonnakeskus Rakvere peab olema liider ja vedur kogu maakonnale ja maakonnas peame olema suutelised kokku leppima ja võtma ise piirkonnana vastutust. Olenemata erakondlikust kuuluvusest, poliitilisest platvormist või isikutevahelisest läbisaamisest. Kui me ei suuda olla ühtsed, siis otsustatakse meie eest, noore nõuniku või valdkonda mittetundva poliitiku poolt, ministeeriumi kabinetist Tallinnast.

Austatud  siinviibijad.

Mul on suur au olnud lihtsa Rakvere poisina teenida Lääne-Virumaad ja meile usaldatud aja jooksul teeme oma meeskonnaga veel endast kõik oleneva, et kaitsta maakonna huve paratamatult tihedas konkurentsis. Tänan kõiki, kes on meid toetanud. Ettevõtjad, meie ministrid, maakonnast mandaadi saanud riigikogu saadikud, kultuuriedendajad, spordihinged, haridustöötajad, turismi arendajad, meditsiinitöötajad, vabaühenduste sädeinimesed, õiguskaitse ja julgeoleku valdkonda panustajad.

Möödunud aastasse jäi palju meeldejäävat. Sõmeru avatud noortekeskuse meeskond Triblox võitis Tenerifel toimunud Euroopa lahtistel meistrivõistlustel hõbemedali. Tapa kultuurikoda sai endale nüüdisaegse 3D-digikino ja Rakveres avati Eesti kauneim kinomaja, kauaoodatud teatrikino. Estonian Cell pärjati Ettevõtluse Auhind 2016 raames aasta uuendaja tiitliga. Pimedate Ööde filmifestival andis parima Eesti filmi tiitli Kadri Kõusaare linateosele „Ema“, kus nimiosa mängib Rakvere teatri näitleja Tiina Mälberg. Valmis südamega tehtud ja piirkonna spordielu rikastav reketialade hall – Aqva Spordikeskus. Toimus meeli vapustanud ja mõtlema ärgitav Baltoscandal. Meie maakonna säravad Kaidi Kivioja ja Epp Mäe esindasid maakonda ja Eestit Olümpial. Eesti parim folgisündmus toimus üheksandat korda ajaloolises Kaptenite külas. Maakonda külastas peaminister ja esimese maakondliku visiidi tegi just Lääne-Virumaale meie president, Kersti Kaljulaid. Paljud meie ettevõtjad võtsid taas kavva laienemise ja investeerisid oma inimestesse ning tootmise või teeninduse kaasajastamisse. Tublid omavalitsusjuhid jõudsid lõpusirgele läbirääkimistes veelgi võimekamate omavalitsuste moodustamiseks. Aitäh, kõik tublid ja ettevõtlikud.

Head sõbrad.

Meie riigi 100 sünnipäeva eel ja sünnipäeva pidustuste alguse ajal, teen tõenäoliselt viimase, maavanemana üleskutse võimsatele läänevirulastele – hoiame kokku. Igaühel meist on võimalus teha kink oma kodumaale, kodukohale. Kingitus ei pea olema kategooriast “maailma suurim”, “kõige kallim” vms. Hinnaline kingitus Eestile on iga vaimult värskem, kodukohta panustav, ühe negatiivse kommentaari vähem jättev, rohkem õues liikuv, vähem suitsu ja alkoholi kuritarvitav, rohkem perega aega veetev, enda tervise eest hoolitsev, usinamalt tööd tegev eestlane.

Olge tõeliselt hoitud, sõbrad. Elagu Eesti!