Malevasse pääsemine sarnaneb üha enam tööle kandideerimisega

Üheks malevatööks oli Rakvere linnas ka aia värvimine. Foto: Rakvere Avatud Noortekeskus

Mitmes omavalitsuses on malevaid korraldades mindud seda teed, et noortel ei tule mitte oma nimi kirja panna, vaid kandideerida: täita kandideerimisavaldus, saata motivatsioonikiri ning mõnel juhul tulla ka vestlusele. Malevasse tulema motiveerivad raha ja suhtlus. Kõige enam tahetakse esimesse vahetusse – kohe peale kooliaastat.

Katrin Uuspõld

Veltsis elavad Kärt Liiva (16) ja Laura Käiväräinen (16) olid esimesed noored, kes jõudsid tänavu oma motivatsioonikirja Rakvere valla malevasse tulekuks ära saata. Neiud käisid malevas ka eelmisel aastal. Tõsi, siis soovitasid neil seda teha nende emad ning nad tulid algul isegi veidi vastu tahtmist ja eelarvamustega. Aga läks nii, et malevas oli äge, neiud mõtlesid isegi välja, kuidas maleva pulma teha ning vedasid teisi tegevustega kaasa.

„Tahtsime ise raha teenida ja olime avatud uutele sõprustele,“ rääkis Laura Käiväräinen põhjusest, miks ta otsustas esimest korda elus malevasse minna. „Mulle väga meeldis, et töögraafik oli paigas ning vaba aja tegevustest puudust ei olnud.“- „Hea seltskond oli,“ lisas Kärt Liiva. Mõlemad leidsid uusi sõpru, kellega suheldi ka pärast malevat.

Kõige raskem oli neidude sõnul töö kuuma ilmaga ning eriti tikrite korjamine Uhtna kooli aiast. „Kõige rohkem meeldis puiduettevõttes puude ladumine,“ ütles Kärt. Laura lemmiktöö oli Uhtna laulukaare juures kivide vahelt umbrohtu välja urgitseda.

Tipphetk oli nende jaoks malevapulm ning väga meeldis, et saadi ise planeerida nädalavahetuseks tegevus: käidi Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis kaheksanda korruse aknast laskumas, ronimas ja öömatkal.

Uuelt malevasuvelt ootavad neiud uusi sõpru ja head ilma.

Ööbimisega malev või päevane?

„Tänavu malevasse suurt tungi ei olnud,” ütles Rakvere vallas maleva toimumist korraldav Piret Laidroo. „Eelmisel aastal oli samamoodi. Vahetusse, mis oli peale jaanipäeva, oli tahtjaid rohkem kui kohti, kuid augustivahtusse oli soovijaid vähem.”

Mõlemad malevavahetused on augustis ja sinna saab veel registreerida. Laidroo selgitas vähest huvi toimumise ajaga – august tundub suvevaheajal olevale noorele liiga kauge aeg ning nad ei tea täpselt, mida siis teevad.

„Tung on olnud suur ka päevastesse malevatesse, kus mõni tund tehakse tööd, süüakse, siis on töötuba ja koju minek. Meie aga leidsime, et ööpäevane malev oleks parem, seal on sotsiaalset poolt rohkem, noored sõbrunevad, tulemus on parem,” rääkis Piret Laidroo.

Malevavahetus on nädal aega ning viieteistkümne noore kohta on kolm rühmajuhti. „Noored ei oska ise tööd teha, täiskasvanu näitab eeskuju. Tööandjate põhimure malevate puhul on, et nad ei jõua olla lastekarjas, õpetada distsipliini, vaid nad ootavad töötajaid. Rühmajuht on aga see, kes hoiab distsipliini ja juhendab,” selgitas Piret Laidroo.

Kui eelmisel aastal oli tööandjate leidmine lihtne, siis tänavu osutus see keeruliseks. „Vabad kohad on hõivanud ukrainlased, tööandjad on väsinud. Nii annab ühele rühmale ainult Rakvere vald heakorratöid. Teisele rühmale oleme tööandja leidnud ja otsime veel,” rääkis Piret Laidroo.

Augusti esimesel nädalal toimuv malevavahetus on Vaekülas, ööbitakse külakeskuses, teine vahetus on nädal hiljem Uhtnas, majutus on kooli kõrvalhoones. Rakvere valla malevasse on oodatud noored vanuses 13-17, kelle elukohaks on Rakvere vald.

Motivatsioonikirjadest selgus, et noori innustavad kaks asja: raha ning suhtlus. Rühmajuhid, kes noortega vestlevad, annavad muuhulgas ka loomingulisi ülesandeid, näiteks on vaja puude nimed ja pildid kokku panna. „On juhtunud, et tööandja ütleb, et mine võta kaseoksad, aga noor ei teagi, milline kask on – paljud tänapäeva noored ei ole loodusega sinapeal,” tõi Laidroo näiteks. „Kui rühmajuhendaja näeb, et noor on valmis osalema, isegi kui ta vestlusel õigeid vastuseid ei tea, siis saab ta seda kõike malevas teada.”

Tööaeg on neli tundi päevas ning tasu on miinimumtunnitasu. Peale lõunasööki toimuvad malevas tööeluks ettevalmistavad õpitoad ja õhtul noorsootöö- ja malevategevused. Nädalavahetusel tööd ei tehta, plaanis on meelelahutus.

„Niisama olla tahtjad“ malevasse ei pääse

Rakvere avatud noortekeskuse (RANK) korraldatavasse malevasse kandideeris ühe nädala jooksul 13-17-aastasi Rakvere linna noori täpselt sada – kohti oli aga 80.

„Eelmistel aastatel on olnud põhimõte, kes registreerimisel ees, see mees. Tänavu aga küsiti noorte motivatsiooni, tuli põhjendada, miks nad soovivad malevas osaleda ja milliseid töid teha, kuidas vaba aega veeta,” selgitas RANK-i projektijuht-noorsootöötaja Angela Tikoft.

Oli noori, kes kirjutas malevasse tuleku põhjenduseks, et „tahaks niisama olla”, „tahaks telefonis olla”. „Sellistel juhtudel andsime tagasisidet, et noor ei osutunud valituks, sest see ei ole motivatsioon, millega raha teenida,” rääkis Tikoft.

Kandideeris nii noorsootöötajatele tuttavaid kui uusi noori, kes igapäevaselt avatud noortekeskuses ei käi. „Noore jaoks on oluline, et saaks sõpradega aega veeta, paljud kandideerisid sõpradega koos. Noored tõid välja, et on varem käinud siin malevas ja soovivad sel suvel uuesti, et tahavad kodulinnas tööl käia, mitte kuskil kaugemal või on kuuldud õdedelt-vendadelt-sõpradelt maleva kohta head. Lastevanemate motivatsioon on sama oluline, et ta laps saaks töökogemuse ja veedaks kasulikult vaba aega,” rääkis Tikoft.

Rakveres tehakse heakorratöid linna allasutuste juures: raamatukogus, spordikeskuses, Vallimäel, kultuurikeskuses, noortekeskuses, ametikoolis, linnametsas rohitakse noorte istikute ümbert ja puhastatakse teeradasid.

Tööaeg malevas on neli tundi päevas, millele järgneb lõunasöök ja ühistegevused ning nõnda seitse tööpäeva. Malevlase brutotöötasu on 3.86€ tunnis. Esimene Rakvere maleva vahetus on 14.-22. juuni, teine vahetus 6.-14. juuli, mõlemas vahetuses on 35 noort, lisaks kümme noort, kes juba Rakvere linnapäevade korraldamisel abistavad.

„Tänavu oleme lülitanud maleva vaba aja programmi ka ettevõtlust ja tööelu puudutavat infot. Järgmisel aastal plaanime malevasse kandideerimist veelgi sarnasemaks muuta tööle kandideerimisega: esitada tuleb CV ja motivatsioonikiri, hiljem toimub vestlus,” rääkis Angela Tikoft ja lisas, et kavas on ka koolitused CV ja motivatsioonikirja koostamise kohta.

Tapa vallas on tänavu suvel, nii nagu varasemaltki, kolm malevavahetust: kaks Tapa linnas ja üks Tamsalus, kokku 70 noorele. Tapa valla noorsootööspetsialist Regiina Kaima rääkis, et malevasse pääseb neil registreerimise järjekorras – kohad täitusid paari päevaga.  Enamasti tehakse heakorratöid valla allasutuste juures. „Noori motiveerib teenistus ja huvitegevus, sest pärast tööd on näiteks väljasõite, karjäärinõustamist,“ ütles Regiina Kaima.