Paljud kortermajad ei vasta tuleohutusnõuetele

päästeamet

Päästeameti möödunud nädala kontrollkäikudest kortermajadesse ilmnes, et tuleohutusnõuete täitmisega on endiselt probleeme.

Kontrolliti kogu Eestis tuleohutusnõuete täitmist kortermajade koridorides, trepikodades ja keldrites ehk ühiskasutatavatel pindadel. Kokku külastati nädala jooksul 294 maja, milledest korras oli vaid 44 maja. Ülejäänud 250 majas leiti kokku 544 puudust.

Ida päästekeskus kontrollis kokku 97 korterelamut. Lääne-Viru maakonnas külastati 45 kortermaja, puudused avastati neist 32s. Ida-Viru maakonnas kontrolliti 52 korterelamut, ning seal avastati puudujääke 46s.

„Varasemad kontrollid on näidanud, et kõige sagedamini on probleemiks trepikodades olevad lapsevankrid, jalgrattad ja vana mööbel. Kurbusega tuleb tõdeda, et endiselt kasutatakse trepikodasid asjade hoidmise kohana. Need asjad saavad aga takistuseks juhtudel, kui hoonest on vaja kiirelt väljuda,“ ütles Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Rain Põllu.

Lisaks oli probleeme ka evakuatsioonipääsude ja tuletõkkeuste lahti hoidmise või nende puudumisega.

Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Helen Arukaev selgitas, mida rikkumiste avastamisel ette võetakse.

„Kergemate rikkumiste puhul andsime evakuatsiooniteede puhastamiseks ning põlevmaterjali eemaldamiseks aega ühe nädalal. Kui oli rohkem asju, näiteks keldri vahekäikude puhastamiseks on vajalik tellida konteiner või koridorides on suured ja rasked kapid, suured lillepotid jms, mis vajavad äraveo organiseerimist, andsime ettekirjutuse koos sunnirahahoiatusega,“ rääkis Arukaev.

„Tähtajad on detsembris ja jaanuaris – erinevus tuleb põlevmaterjali kogusest ning raskusest,“ lisas juhtivinspektor.

Ettekirjutuse saanud kortermaju ootab tähtaja saabumisel ka järelkontroll. „Kindlasti teeme korduvkülastusi ja mitte ainult reidi ajal, vaid ka pisteliselt aastaringselt, et tagada ohutus, sest elukeskkonna kujundamisel on ohutus kui põhjamaine väärtus, esmatähtis. Ohutuskultuur kujuneb ühiskonnaliikmete turvalise käitumise ja teadlikkuse kaudu,“ lausus Arukaev.

„Meie sõnum korteriühistu juhtidele – teil on vastutus tagada ja õigus nõuda ühistu kõikide ruumide ohutust,“ rõhutas ta.

Rain Põllu märkis seejuures, et mitte ükski tuleohutusnõue ei ole tekkinud iseenesest ega ole üleliigne. „Nõudeid ei ole vaja täita inspektori meeleheaks, vaid ikka iseenda ja oma ohutuse tagamiseks. Tuli korteri piire ei tunne ja igale inimesele endale peaks korda minema, kuidas ta ohuolukorras võimalikult kiiresti kodust välja saab, et oma elu päästa,“ toonitas ta.

Päästeamet kontrollib tuleohutusnõuete täitmist igapäevaselt, lisaks tehakse sellest aastast kontrollkäike reididena kogu Eestis. Süstemaatilised kontrollkäigud annavad tuleohutuse olukorrast realistlikuma ülevaate. Tänavu on Päästeamet teinud kokku viis kontrollkäiku, neist kolm kortermajadesse, ühe haridusasutustesse ning ühe hoolekandeasutustesse. Aasta lõpus on plaanis kontrollkäigud kaubanduskeskustesse.

Liisi Kanna

Kõige sagedamini on probleemiks trepikodades olevad lapsevankrid, jalgrattad ja vana mööbel.

Foto: Päästeamet